EEVA naistekas

Olen tiiukesega nõus. Mulle näiteks üldse ei istu kirjandite kirjutamine. Lihtsalt kirjandi kirjutamisel nii metsa kirjutada nagu mina oskan kirjutada ei osaka keegi. Minu jaoks on tõesti lihtene teha mingit matemaatilist ülesannet. Minu poolest võiks tegelikult gümnaasiumis lõpus olla valik. Kas kirjand või matemaatika eksam. Miks peab just kirjand kohustuslik olema kõikidest ainetest? Ma arvan, et võiks valida, kas sa tahad kirjandit kirjutada või ei.

Lugesin kellegi postitusest ütlust, et kartuli krõpsudesse pole keegi ära surnud.. Tõsi ta on, kuid kas siiski mngil määral ei avalda ta mõju tervisele, näiteks pikemas perspektiivis? Mõtlen, kui tõesti laps suurel määral elabki rämpstoidust. Riigil on ju siiski vaja terveid ja elujõuliseid inimesi, mitte põdejaid, kelle haigekassaarveid peavad maksma. Üldse on Eestil mitmeid probleeme, mida saaks mingil määral ära hoida, kui neist õpilastele rääkida. Näiteks eesti kultuuri ja keele hävimine.
Üldse oleks koolis võimalik kasvatada palju huvitavamaid ja omanäolisemaid lapsi.. Ei tea, kas kasvatama on õige sõna, aga suunata neid vähemalt. Näiteks oleksin ma kahe füüsika asemel kuskil tunnis, kus õpilased koos õpetajaga saavad arutleda näiteks päevakajaliste sündmuste üle. Teeks nii mõnestki õpilasest rohkem mõtleva inimese ma arvan. Need tunnid ei peakski olema millegi asemel, näiteks võiksid olla lisaks.

Kirjandi kirjutamise idee ongi,et selle põhjal hinnatakse lõpetaja emakeele-ja arutlusoskuse ning silmaringi oskust,kus kasutab kirjanduslikke allikaid.
Kui ma midagi muudaks siis seda,et Venekeelsetes koolides ei kirjutata kirjandit vene keeles ja annaks neile samad teemd mis eesti keele kirjutajatel. Vot meie keele hävimise üks miinuseid.

Kirjand oli eksam, mis minul kõige halvemini läks. Ma ei oska neid kirjutada. Aga ma leian, et see on siiski vajalik. Selleks tuleb avardada oma silmaringi, osata eesti keelt. Inimene peab oskama ennast väljendada, eesti keelt rääkida ja teemadel arutleda. Vahet pole ju kas on reaalainete inimene või humanitaar.

Kusjuures ma ei väidaks, et kirjand nii väga humanitaar on, sest just arutlusoskus ja analüüsivõime iseloomustavad pigem reaalaineid ja nii võivad tugevad õpilased reaalainetes kirjutada sisu poolest hoopis tugevamaid kirjandeid kui humanitaarikad. Õigekiri ja keelevaist on muidugi eraldi teema. Ka filosoofia, mis on ju mõtlemine, arutlemine, järelduste tegemine (nagu kirjandki) on minu silmis pigem reaalteadus.


Ja veel üks ehe näide meie koolist, kus esseedekonkursil, kus anti välja 3 auhinnalist kohta gümnaasiumi astmes, läksid kõik auhinnalised kohad reaal-suuna õpilastele ja humanitaar ei saanud midagi. Arutlusvõime on lihtsalt tugevam!

Eesti vene koolides kirjutatakse kirjandit vene keeles?

Oma lennu põhjal näidet tuues on meil humanitaaris suhteliselt jobud. Sellised siis paljud, kes on tulnud selleks, et kuskile klassi sisse saada ja seal siis libedalt kolm aastat mööda saata. Suuremad jobud langesid paratamatult välja ja 32-st õpilasest on 12.klassi alguseks 20 järel. Siiski on klassis ka mõned, kes tulid humanitaari selleks, et olla humanitaaris. Oleks olnud võimalus minna reaali, kuid ei tahetudki. Ma ise läksin ka humanitaarklassi, kuna olen humanitaarainete inimene ja mind paelub see ka rohkem. Kool on veidikene paigast ära selles suhtes küll, sest pettusin väga - sama hästi oleksin võinud olla reaalis, sest nt inglise keelt on sama palju. Teatriõpetus vaid juures, kus ka õpetaja pidevalt puudub. Siiski olen rahul, et käin humanitaarklassis just sellepärast, et tahtsin ise sinna nii väga, mitte ei läinud, et vaid läbi saada. Pettusin küll, kuna meie kooli humanitaarklass ei ole nii hästi reaalist eristatav, kui võiks, kuid siiski. Ja muidugi see õpetajate tänitamine, et te olete lollid, kuna olete humanitaar.
Aga viite juurde minnes.. siis nt paljud meil humanitaarklassis, need siis, kes on lihtsalt seal, need ei suudagi raamatuid lugeda ega arutleda, kirjandid lihtsalt ei tule välja. Samas aga need, kes sinna tõesti on tulnud, sest on tahtnud nii, need saavad suurepäraselt hakkama ja väljendus- ning arutlemisoskus on väga hea, parem kui reaalklassil, kes seal samuti enamus on sellised, kes vaevu suudavad pool lehekülge arutlust täis kirjutada. Matemaatikat võivad teha, aga kui ennast väljendada tuleb, siis sellega hakkama ei saa. Muidugi on ka sellised, kes tõesti kummagagi ei hiilga.. Et siis mina ütleksin ka, et reaalis reeglina käib vähe sellised, kes oleksid arutlemisoskuse poolest paremad kui humanitaarid. Nii-öelda multifunktsionaalseid inimesi, kes nii reaalained kui humanitaarained suurepäraselt valdavad, on vähe ja siiski kalduvad ka nemad ühele poole rohkem. Kui on selline humanitaarklass, kus KÕIK õpilased on seal sellel eesmärgil, et nad on tõesti humanitaarid ning neid see huvitab, siis on nad kokkuvõtteks absoluutselt paremad arutlejad kui need, kes on reaalklassis just sellel eesmärgil, et nad tõesti on realaid ning neid kõik reaalainetega seonduv huvitab.

Siia võib vastata ühe Tallinna tugevaima reaalkallakuga kooli füüsika õpetaja väitega, kes on öelnud, et matemaatika pole reaalaine, matemaatika on keel, mida mõistes saab hakata mõistma tõelisi reaalaineid.


Ehk siis jälle üks põhilisi vigu: reaali all mõeldaksegi tihtilugu enamasti just matemaatikat ja nagu ma siin näen, siis kirjand on automaatselt humanitaari alla liigitatud. Reaal on siiski, nagu juba varem mainitud, loogika, arutlus, analüüs. Ja humanitaar pigem loomingulisus ja loomulik õppimisvõime.


Näiteks väitluses: paremini võivad oma väiteid sõnastada ja need mõjuvamalt kõlama panna humanitaari inimesed, aga tihti lugu leiavad väidetele paremaid põhjendusi reaali inimesed.


Ma ei väidagi, et reaalharu õpilased kõikide žanrite kirjutamises tugevad on. Kindlasti ilukirjandus, jutustused, novellid, isegi romaanid, on 100% humanitaaride pärusmaa, aga arutleva kirjandi puhul, millega ju lõpueksamil tegemist on, ei ole humanitaari-inimesed oluliselt eelistatud!

Inimene suudab korraga haarata ja lahendada vaid teatud keerukusga võrrandeid/ülesandeid/süsteeme/olukordi. See omadus on määratud pärilikkusega. Küll,aga annab õppida asendama mitut elementi ühe kokkuvõtva elemendiga,et olukord ei paistaks nii kirju ja segane ning suudetakse lahendada oma võimekusega ka järjest keerukamaid ülesandeid.
Selline õppimine nõuab aega ja harjumist. Selle näiteks on asendus võte matemaatikas või erialasõnavara (võõrsõnad) keeles,kus ühe sõnaga saab edastada terve mõtte,ilma et peaks kogu aeg seda uuesti defineerima lauses.

Ei-ei, mina ei ütle ei seda, et humanitaari inimesed nüüd omaksid kõike ja seda samuti, et reaal tähendab vaid matemaatikat. Ma ütlen seda, et arutlus on siiski rohkem humanitaar. Reaali loogika käib pigem sinna faktide poole, kuid humanitaari loogika on rohkem eluline ehk siis paratamatul humanitaari inimesed kalduvad rohkem sinna, kes on ümbritsevast maailmast rohkem huvitatud, suudavad elulisi näited tuua, ennast vastavatesse olukordadesse panna jne. Kuid nagu ma ka ütlesin - erand kinnitab reeglit, aga räägin lihtsalt ideaal humanitaarõpilasest. Ja veel, see on minu seisukoht, mitte ei esita mingit fakti ning ei püüa kellegi arvamust maha suruda.

Põhiline, mis mind kooli ajal häiris oli see, kuidas reaal- ja loodusaineid õpetati. Keemias oli puhas teooria, kuna katseid ei tehtud üldse (seda sain teha vaid 1 korra terve 4 aasta jooksul, mil keemiat õppisin); füüsika oli vastumeelne, kuna jällegi ei saanud ma aimugi asja praktilisest poolest - skeem on ees, aga kuidas see päriselt siis välja näeb? Kuidas ma peaksingi teadma, kuidas mingi asi välja näeb, kui seda meile kunagi ei näidata? Ma olen küll humanitaarinimene, aga kindlasti oleks ka muud ained olnud meeldivamad, kui oleks saanud näha igasugu teaduslikke riistapuid jne, saate ju aru? Samuti peame mõistma fakti, et meie koolidel ei ole piisavalt vahendeid viia teadust õpilastele lähemale, selle asemel et õpetada ainult teooriat.

Ja see teebki paljude jaoks loodusaineid liiga igavaks, kuivaks ja vastumeelselt, kuna ei saa ise teha teaduslikke katseid jne. Vaadake mingit suvakat Ameerika mängufilmi, mille tegevus toimub koolis. Kõik tegelevad teaduslaborites mikroskoopide uurimisega ja keemiliste ainete kokkusegamisega, ning ehitavad lampe ja igast värke. Mis kasu on teooria tundmisest, kui seda praktikas ei pska ellu viia? Olen alati arvanud, et EV investeerib haridusse liiga vähe raha. Nõmedate ja mõttetute koolireformide asemel võiks osta koolidesse korralikke õppevahendeid, et õpilased õpitut ja ära oskaksid kasutada. Paraneks nii õppekvaliteet kui ka huvi reaalainete vastu.

Philomela jutus on mu arvates väga palju tõde. Kas mitte meie härra president Ilves polegi ise kutsunud üles õpilasi õppima reaalained? Puudus pidigi olema neist spetsialistidest. Tegelikult paljud probleemid algavad haridusest, sellega saab väga palju ära teha ja ma leian, et ühe riigi aluseks peakski olema kõva ja paikapidav haridussüsteem.

Mina oma koolides olen saand füüsika ja keemia katseid teha. Meil üks veerand füüsikas oligi katsetel,aga ilmselt ei ole see igas kooli nii. Loodustunnid,vot seda viimases kooli lausa vihkasin.

Matemaatikaeksamis on minu meelest 70p eest tüüpülesandeid, mis on umbes sellised, nagu põhikoolis. Väga lihtsad ühesõnaga. Ülejäänud 30p on raskemad ülesanded, aga nendest ka üks vähemalt on varasematel aastatel olnud... nii et mate eksam pole mitte midagi ületamatut. Meie klassis tegid mate eksami absoluutselt kõik.. isegi väga nõrgad. Ja ikkagi said hea tulemuse.

Ma julgen väita, et alles ülikoolis lähevad ained nii keeruliseks, et kõik neid ei mõista ilma eelneva põhjata. Ja absoluutselt kõik on õpitav. On isegi tõestatud, et ei ole mingeid soolisi eripärasid, st mehed pigem reaalainete peal ja naised humanitaar... aga millegipärast on see niimoodi lihtsalt kujunenud.

Olen samuti Philomela jutuga nõus - meie koolis on sama probleem. Suudan ilmselt ühe käe peal kokku lugeda, mitu korda tunnis katseid oleme teinud ja ehk jääb mõni sõrm siiski kasutamata. Ei saa õpetada puhast teooriat, eriti just selliste ainete puhul, tõestatud ju, et 75% omandab õppimist ise praktiliselt läbi tehes/rääkides asju.
Ja see on ka minu meeles suur miinus, et koolis ei pöörata erilist tähelepanu prekonnaõpetusele ning psühholoogiale. Mul oli 10. klassis psühholoogia ja ausalt öeldes ei saanud ma sealt midagi teada, mida juba varasemalt ei tea.
Ja meie koolis on muidugi see, et valikaineid ei ole võimalik võtta, saksa keel suruti ÜHEKS aastaks kõigile peale. No mõttetu ju, ühe aastaga ei õpita mingit keelt. Oleks siis valikainena, et võtad mingi keele, saksa keel seal valikute hulgas, aga ei. Et õpilastel võiks olla juba gümnaasumis veidi rohkem isiklikke valikuid võimalik rakendada.
Ja noh, kui kriitikaks läks, siis see, et vene keel on kohustuslik, on täiesti tobe. Eesti riigis õppida vene keelt kohustuslikuna suhteliselt selle pärast, et meil elavad tegelased, kes ei vaevu terve eluaja jooksul omale keelt selgeks tegema? No milleks? Õiglane oleks, kui vene keel oleks valikainena. Et oleks valida mitme keele hulgast, siis ma võiksin ta valida isegi, sest siis ei tunneks ma, et keegi surub mulle seda peale ja ei tuleks need jobud ka silme ette, kes arvavad, et elavad riigis ja keelt ei pea omandama, kultuurist rääkimata.

Eestis pole vene keel ju kohustuslik, paljudes koolides on võimalik valida, kas saksa või vene keel, osades isegi prantsuse (mul ei olnud, ma olen vene keelt õppinud ) Ja vene keelt ei pea me õppima sellepärast, et Eestis elavad venelased, vaid lihtsalt sellepärast, et me oskaks peale inglise keele veel mingit võõrkeelt

Vene keelt on eestis elades ja töötades vaja. Mingi pooled töökohad vajavad vene keelt. Praegu on küll kahju, et ma ainult gümnaasiumis normaalselt õppisin ja rääkida ikka ei oska. Selle eest käin venekeelses trennis ja saan vähemalt aru vaikselt juba.. ühesõnaga keelte õppimine ei tule kunagi kahjuks, eriti veel vene keele. Lähed kuskile USA-sse ja jooksevad sul järgi, sest sa oskad vene keelt. Venemaalt on ju sageli suuremad äripartnerid.

Kordan, pean silmas siiski seda, et MINU ARVATES on tobe, et vene keel on KOHUSTUSLIK enamustes koolides, mitte valikainena lisaks muudele keeltele. Tõsi on, et kõik keeled on olulised. Öeldud on, et hiina keel on järgmine keel, mida väga vaja on, milleks ei ole hiina keelt meil koolis kohustuslikuna? No vot. Suures osas on just vene keel meil koolis kohustusena meie "suure seose" pärast Venemaa ning venelastega.
Minu isiklik arvamus on, et kui mul oleks valikainena vene keel ja veel nt prantsuse, saksa ning soome, siis valiksin ka vene keele, aga räägin praegu sellest, et see, et see kohustuslikuks on tehtud, ei ole minu arvates väga õige.

Ehk siis minnes haridusteemastveidi välja ja OT, siis miks on nii, et venelased peavad eesti riigis saama hakkama ene keelega, muidu on kohe häda, et nad ei saanud abi, kuna teenindaja ei osanud vene keelt, aga kui eestlane jääb hätta, siis suhteliselt oma viga, et vene keelt ei oska? Leian, et kui elatakse riigis, siis võiks vaevuda keele ka selgeks õppida.