EEVA naistekas

No kui sa trolli- või trammijuhiks õpid, siis saad kindlasti tööd. Tegelikult ka, soovitan midagi praktilist. Ja kui sa teed seda, mis sulle meeldib, on suurem võimalus olla hea sellel alal.

Trolli ja trammijuhiks ei ole kõrgkoolis vaja õppida ma arvan

Kas ilma kõrghariduseta ei saa tööle enam Eestis?

Ikka saab.

Natalie, minu arvates on raamatupidamine päris hea ala, kui armastad omaette töötamist, aruannete koostamist ja arvudega jagelemist. Väga head raamatupidajad võivad väga head raha teenida, pealegi ei ole tegu teab mis populaarse ametiga. Võimalik töötada nii riigi- kui erasektoris.

Ise õpin sellisel erialal, kus on kindel töökoht olemas kohe pärast lõpetamist, aga võimaluse korral läheksin juba magistriõppes poole kohaga tööle.

Kui palju on ülikoolis klassi ees esinemisi? Põhikoolis ja gümnaasiumis oli neid ikka päris palju ja klassi ees esinemine on minu üks suurimaid hirme. Ei olegi aru saanud, kas ülikoolis on põhiliselt ainult loengud, ehk õpetaja koguaeg räägib ja õpilased ainult konspekteerivad või on nii ka, et õpilased arutlevad koos õppejõuga ja õppejõud küsib nimeliselt õpilasi vastama? Küsimus ka neile, kes Tallinna Ülikoolis õigusteadust õpivad, kuidas seal tunnid välja näevad ja kas olete rahul?

See esinemine klassi ees täitsa oleneb erialast-koolist. Mul endine klassiõde bioloogia erialal ei pidanud üldse klassi ees esinema, mingeid ettekandeid-rühmatöid ei olnud ja põhimõtteliselt olid loengu stiilis tunnis ainult. Minul jällegi majanduse alal... No neid esinemisi on ikka kõvasti olnud. Matas sai iga praktikum tahvli ees käia ülesandeid tegemas ja ettekandeid oli ka palju. Nii üksi kui rühmaga. Meil põhimõtteliselt praktikumides oligi selline diskussioonimoment. Arutasime ülesannete vastuste üle, inglise keeles niisama rääkisime. Selliseid ettekandeid, millel vaja ettevalmistust ja slaide jne, oli meil eelmine aasta vast kuskil 8-10. No ja siis muidugi veel väiksemad, kus praktikumis rühmaga arutlesime ja pidime pärast mingid asjad klassi ees ette kandma.



Meil süsteem TTÜs nii, et on praktikumid ja loengud. Tavaliselt on neid pooleks, st ühe palju. Et pärast loengut on selle sama teema kohta praktikum. Seal siis teeme ülesandeid ja kontrollime koduseid asju, teeme ettekandeid, rühmatöid jne.

See tundub jube, ma saaksin ka TTÜsse tasulisele kohale avaliku sektori majandust õppima, kuid pärast seda mis sa just rääkisid enam ei taha. Järgi ongi veel õigusteadus, ärindus ja rahvusvahelised suhted. Kõik tunduvad sellised ained, kus peab ise palju rääkima ja loominguline olema - ei teagi, kas mulle ikka sobivad need..

Ma olin ka gümnaasiumis meganõrguke nende esinemiste suhtes. Vabatahtlikult kuskile ei roninud ja kui sunniviisiliselt pidin, siis põdesin ja kokutasin väga. Pärast 3 aastat kõrgkoolis olen aga tublisti selles arenenud.
Kui sind need erialad tõesti huvitavad, siis saad ka avaliku esinemisega hakkama!

Mina samuti kartsin, väga. Ja olin nagu Saye. Praegu ainult tunnen, et see vana ütlus - mis ei tapa, teeb tugevamaks - peab täiesti paika. Ärindusel umbes sama teema TTÜs, sest esimesel aastal paljud ained kattusid. Ja rahvusvahelistel suhetel arvan, et ka sama. Lisaks veel palju asju inglise keeles.
Ega ma nendel avalikel esinemistel ka seal šarmiga teisi lööma ei läinud ja kindlasti midagi meeldejäävat minu esitlused ei olnud, kuid sain ikka asjad tehtud. Kuna ma pole suur esineja ja eelistan omaette töötada, siis sihin seda haridusteed sinna finantsarvestuse poole. Seda avaliku sektori majanduses saab ja nt magistriski selline eriala olemas. Nii et ma küll igati soovitan.

Lisaks.. Mõtle seda, et mingi hetk igal erialal vaja ju lõputööd kaitsta. See ju ainult hea, kui varem saab sarnase esinemisega kokku puutuda ja ennast soojendada. Hiljem vähem närveldamist.
Näiteks oli meil inglise keeles vaja ettekanne teha.. Oi.. Ma mõtlesin, et närvilisusest oksendan sellesamase prügikasti seal nurgas täis, kuid ei olnud hullu midagi. Tekst oli mul toetuseks ees, juhuks kui mingi must auk peaks tulema. Seda aga palju polnudki vaja kasutada.