EEVA naistekas

Kas on teie seas ka kedagi kes on käinud või käib ülikoolis?
Kas on raske? Ja millised tunnid/loengud välja paistavad? Kas on ka hindamisi.
Ja milline vahe on gümnaasiumiga võrreldes?
Tahaks minna, aga olen täiestivõhik sellel alal.
Kõik vastused oodatud!

Vahe on see, et keegi ei sunni sind õppima, oma asi kas õpid ja käid koolis või tegeled muude asjadega, kui kukud läbi kusagilt siis ei tule keegi pakkuma, et pole hullu teeme uuesti, mõni õppejõud ongi selline, et kui töödest ja eksamist läbi kukkuda siis saab alles järgmine aasta järgi teha. Palju jääb enda otsustada mida teha, hellitama ega sundima keegi ei hakka, see ongi põhiline erinevus.
Mõned loengud sellised, et kudagimoodi ei suuda kirjutada nii ruttu kui õppejõud vuristab, mõned sellised, et õppejõul on kusagile intranetti materjalid üles pandud. Seega äärmusest äärmusesse on.

Hei! Mul seisab esimene ülikooliaasta ja isegi, kui mõned asjad on hetkel juba üsna selged, siis enamus asju jääb siiski veel avastada. Hakkan ülikoolielust blogi pidama, ehk on sul sellest abi, kui seda jälgima hakkad. Blogi leiad <a href="cheeseruffles.blogspot.com/">siit</a>.

Nii tore, Philo, et blogima hakkad ülikoolielu kohta. Kindlasti hakkan seda tihti lugemas käima, et ennast asjadega kursis hoida ja et järgmine aasta nii võhik ei oleks. Oskad sa hetkel öelda, kas ülikoolis on võimalus ka näiteks kuskil käsitööringis vms käia?

Jah, käin ülikoolis. See sügis teisele kurusele.
Kas on raske? Kõik oleneb sinust endast, kui sa oled harjunud pingutama ja oled sihikindel, täidad kõik kohustused õigeaegselt ja ei lase ennast tööst ja ülemeelikust pidutsemisest häirida - siis saad ilusti hakkama.
Samuti oleneb ülikoolist, kuid lähed diplomi järgi mõnda vähetunnustatud kõrgkooli - nt Mainor - siis tõenäoliselt leiad varsti, et see tase pole päris oodatud. Eks ole vahe ka Tallinna ja Tartu Ülikooli vahel. Mina olen kahe käega Tartu poolt. Minu Tallinna tuttavad on seal ülikoolis väga loodriks kätte läinud, saavad kuidagi kergelt läbi. Aga sõda ma ei taha ja see on igaühe enda valik. Tartu diplomi nimel peab ikka rohkem pingutama.
Vahe gümnaasiumiga on, nagu Müfide ütles et on oma asi kas käid loengus või ei käi. Praktikumid ja seminarid on kohustuslikud sageli, ja eksamil on kergem kui oled kohal käinud ja kuulanud.


Õppejõust sõltub kas netist on materjalid kättesaadavad või jagab ta loengus materjale või näitab slaide. Samuti see kui huvitavaks ta oma aine teeb: on väga loomingulisi õppejõude aga on ka selliseid, kes istuvad auditooriumi ees nina raamatus. Samuti võib mõnega päris keeruline olla: mu ingie keele õppejõud ütles, et tema jaoks ei eksisteeri hinnet A või B, tema jaoks on C (ehk tavakooli mõistes 4) kõige parem. On ka õppejõude, kelle loendutele pole end mõtet raisata. Enne kontrolltööd või eksamit õpid materjalid ära ja saad ilusti hakkama. Enamasti peab aga palju tööd tegema.


Aasta jaguneb kaheks siis, ehk tead. Sügissemester ja kevadsemester. Tartu ülikoolis on iga semestri lõpuks ca 8-12 eksamit, palju on valikaineid jne. On tavalised loengud, seminarid (kus lahendate nt ülesandeid õppejõud abiga), praktikumid (kus lahendate neid iseseisvalt), kontrolltööd ja eksamid. Loengud on pea iga päev. Minul algavad need peamiselt 9.00 ja lõpevad tavaliselt 16.30. On ka päevi kus peab istuma koolis 18.15 ja ka selliseid kus on ainult mõni loeng. Üks loeng kestab poolteist tundi.


Tööd ei soovita siiski teha ülikool kõrvalt, vära raske on neil kes teevad. Kuigi ma ise ka otsin hetkel tööd, et kuidagi hakkama saada. Samuti saab taotleda mitmeid toetusi. Üldiselt olin ka mina väga võhik kui läksin. Aga vanema kursuse omad ja sinu eriala õppejõud on üldiselt väga sõbralikud ja vastutulelikud ja varakult saab kõik põhiline selgeks. Esimene koolipäev ikka räägitakse, enamusele kõik uus ju.

Ma küll ei tea, millises ülikoolis müfide käib, aga jah, põhimõtteliselt on kõik õige mida ta rääkis. Ise käin TÜ-s, eelmine aasta oli minu jaoks esimene, aga nüüd hakkab siis teine aasta. Ma arvan, et ma võin ennast totaalseks TÜ fanaatikuks nimetada. Ma lihtsalt jumaldan seda kooli. Ma isegi ei võrdleks ülikooli gümnaasiumiga, lihtsalt nii suur erinevus. Ülikoolis ei pea ennast sugugi nii "alamana" tundma ja õppejõu ja üliõpilase vahe pole sugugi nii märgatav. Loomulikult on siiski õppejõud autoriteediks, aga see tuleb kuidagi iseenesest, sest seal tekib see autoriteetsuse tunne sellest, et õppejõud on lihtsalt nii tark, haritud ja huvitav, mitte sellest, et ta lihtsalt juhtub su õpetajaks olema. Kui nüüd õppimise raskusest rääkida, siis eks ta ole kõigi jaoks erinev. See oli alguses natuke hirmutav, et kui võtan 10 ainet, siis pean sessi ajal ka 10 eksamit tegema, aga pole sugugi raske tegelikult. Loomulikult olen ma ka ahastuses, nutma purskumas mõneks eksamiks õppinud, aga see on seda väärt olnud, kuna tulemused on küllaltki head. Enda keskmiseks hindeks tuleks siis B, mis tähendab väga hea. Et mitte ära hirmutada, siis võin öelda, et mõned eksamid on aga vastupidised, eriti kohal ei käi, aga lõpuks saab kõik ruttu selgeks, kuna õppejõud leebe ja aine ka lihtne.


Seltsielust nii palju, et esimesel semestril on suurem osa möllust. Kõik tutvumised ja niisama väljaskäimised. Tihti nädala keskel ja hommikul peaaegu kohe peale pidu kooli. Teisel semestril selline asi aga vaibub. Mis aga endale halva üllatusena tuli, oli see, et tegelikult kõik inimesed ei tule sugugi ülikooli eesmärgiga õppida. Paljud räägivad kõva häälega, kuidas neid tegelikult oma eriala ei huvitagi, lihtsalt mõtlesid, et muud ka ei viitsi õppida. See ilmneb ka nende hinnetes, sest rõõmu tuntakse isegi D-de ja E-de üle - peaasi, et läbi ei kukkunud. Sellest on tegelikult kahju, kuna arvatavasti hakkab inimene oma erialal ka hiljem tööle ja oleks tore, kui sellest ka vabal ajal huvitutaks, ehk siis loetaks sel teemal ja õpitaks selleks, et olla oma alal hea, mitte selleks, et saada paber. Kui tuua näide, siis mina küll ei tahaks külastada psühholoogi, kes tegelikult pole isegi kindel, kuidas mind aidata ja küsib suvalisi stampküsimusi, mida on vaja, et ta oma palga kätte saaks. Lisaks ka seda, et ise ei õpi psühholoogiat.


Postitus tuli pisut pikk, aga lihtsalt oli vaja palju kirjutada.

Ma ka teisel kursusel nüüd, EKAs. Meil on ikka kõik veits teistmoodi... suht lebo, õppejõud pidevalt puuduvad. Eelmisel aastal polnud ÜHTEGI nädalat, kus kõik tunnid oleks toimunud. Olid suht pikad päevad, aga selle eest lühikest aega, kokku 20 nädalat. Vahele jäi iseseisva töö nädalaid 3tk, workshoppide nädalaid 3, sessi aeg oli ka nagunii üsna pikk. 

Teoreetilised ained on enamasti arvestuslikud, muidugi kunstiajalugu ja sellised on eksamitega, aga mitte mingid väga õudsed. Kõik on normaalselt õpitav, ainult ise peab järge ajama, mis toimub. Tasub asjaga kursis olla.

Praktilised ained meil selle eest on hindelised. Mõnes mõttes väga imelik, et joonistamises nt hindeid pannakse... ja need hinded sõltuvad enamasti õppejõu tujust ja millest iganes. Nii et hindeid kui selliseid ei saagi väga tõsiselt võtta.

Muidu gümnaasiumiga võrreldes on palju lihtsam. Palju rohkem vabadust valida, millal oma asju teed.. ja üldse on hea õppida, kui kõik asjad on huvitavad. Uus õppekava on muidugi ka selline, et meil on lühikesed päevad, pooltel on vaja alles lõunaks kooli minna. Iseseisvat tööd on veel rohkem.

Palju rohkem hinnatakse erialast huvi ja tegevust... ja millised su erialased tööd on. Selles mõttes nagu ei olekski kooli moodi, vaid lihtsalt üks kollektiiv, kes tegeleb oma asjaga.

Korralduslik pool jätab muidugi soovida. Alati on mingi infopuudus, ei tea, mis tunnid ära jäävad, kus millalgi olema peab jne. Õnneks saab alati küsima minna ja kui ise järge pidada, kas ainepunkte on piisavalt, siis pole kuigi raske. Tasub tutvuda ka õppeinfosüsteemidega ja e-õppe keskkonnaga, neist on üsna palju kasu.

Jaon, mis eriala sa EKA-s õpid? Ma uurisin mõni aeg tagasi kooli kodulehet ehte- ja sepakunsti eriala kohta ja minu arvates üpris veider, et sisseastumiseks on oluline maalimis- ja joonistusoskus, ei ole sellega niiviisi tegelenud ja ei tunne end sel alal küll eriti tugevalt.
Äkki sa, joan, räägid nendest sisseastumiskatsetest, mis sul olid, ka veidi lähemalt.

Kuidas ülikoolis puudumistega on? A´la kui mul paariks päevaks vaja välismaale minna jne..?

Loengutes viibimine ei ole kohustuslik, ise pead orgunnima, et konspektid ja asjad pärast sinuni jõuavad teiste kaudu. Pealegi peaksid õppejõud slaidid netti üles kah panema. Aga kindlasti on see kooliti erinev, ja kõik sõltub endast ja isiklikust suhtumisest.

Sa pead vaatama õppeainete kataloogist, kas mõni sulle sobiv aine on ainete nimekirjas olemas, ja kui on, saad omale selle vabaaineks võtta tingimusel, et selle aine võtmiseks eeldusaineid ei ole vaja eelnevalt läbida. TLÜ-s on olemas selline eriala nagu käsitöö ja kodundus, ehk leiaksid omale selle õppekava alt mõne sobiva aine.

Kui nendele päevadele satuvad ainult loengud, siis pole hullu midagi. Kohustuslikud need pole ja materjalid on kas netti pandud või saad teistelt küsida. Kui aga seminarid on, siis võib natukene raskem olla, kuna mul on enamjaolt nii, et seminaridest võib semestri jooksul max 3 korda puududa ja siis on ka parem kui õppejõule ikka kirja saadad. Kui aga seminariaine nädalas korra on, siis nad jaotuvad ikkagi ära ja vaevalt, et sa kolm nädalat järjest puuduksid. Kui mitu korda nädalas on, siis on asi tsipa keerulisem. Pluss veel see, et igas seminaris on ikka kodutööd ja kaasarääkimine. Kui aga ise kõik ilusti ära teha, siis pole seegi probleemiks.

aga kuidas muidu on, et kui ma millestki aru ei saa? Kas siis õppejõud nagu võtab sinu jaoks aja maha ka ja seletab? Või on täitsa oma viga ja pead ikka ise hakkama saama?
Ega õppejõud väga keerulises tekstis suhtle( ma suht hajameelne)?

Ma õpin sisearhitektuuri. Eksamitega on nii, et kuna tegemist on kunstikooliga, siis joonistamine ja maalimine vist on kõikidel erialadel eksamitel ja ka hiljem õppides (isegi kunstiteadus jms erialad mu meelest). Lihtsalt see elementaarne joonistamisokus õpetab perspektiivi jms, maalimine värve. Kunsti tehes on vaja selliseid asju teada.

Katsed olid sellised... loovad. õigepealt oli vestlus, kus valitakse inimesed, kes üldse katsetele lastakse. Natuke norivad, testivad närvikava, võivad küsida silmaringi puudutavaid küsimusi, erialast midagi. Katsetel oli 3 erialast ülesannet, joonistamine ja maali/kompositsiooni ülesanne. 5 päeva kestis, iga päeva alguses sai ülesande, mõni tund oli aega teha, pärast pidi ära viima. Kui kõik tööd olid valmis, tuli need eksponeerida. Siis komisjon vaatab, mis neile meeldib. Muide seal nime asemel pidi kasutama koodi. Aga üldiselt enne eksamile minekut võiks veidike asjaga kurssi ajada end.. et mida umbes tahetakse ja nii. Nt intensiivkursused olid päris abiks, aga ma joonistasin-maalisin juba aastaid varem. Kui üldse enne kunstiga tegelenud pole, on mõistlik mingi ettevalmistuskursus võtta.

Puudumistega muide on nii, et meil näiteks õppejõud ei arvesta või ei lase hindamisele, kui oled väga palju puudunud. Ses suhtes, et mida ta hindab, kui ta pole saanud sind juhendadagi.

Loengutes jutust aru saamisega on nii, et kui midagi segaseks jääb, siis tuleb ikka küsida, sest pärast ise õppida on enamasti väga raske. Selleks ju õppejõud on, et ta teemat seletaks kõigile arusaadavalt. Ja kui ei seleta arusaadavalt, siis on ikka õppejõu probleem. Igastahes küsige alati!

Ma õpin sisearhitektuuri. Eksamitega on nii, et kuna tegemist on kunstikooliga, siis joonistamine ja maalimine vist on kõikidel erialadel eksamitel ja ka hiljem õppides (isegi kunstiteadus jms erialad mu meelest). Lihtsalt see elementaarne joonistamisokus õpetab perspektiivi jms, maalimine värve. Kunsti tehes on vaja selliseid asju teada.

Katsed olid sellised... loovad. õigepealt oli vestlus, kus valitakse inimesed, kes üldse katsetele lastakse. Natuke norivad, testivad närvikava, võivad küsida silmaringi puudutavaid küsimusi, erialast midagi. Katsetel oli 3 erialast ülesannet, joonistamine ja maali/kompositsiooni ülesanne. 5 päeva kestis, iga päeva alguses sai ülesande, mõni tund oli aega teha, pärast pidi ära viima. Kui kõik tööd olid valmis, tuli need eksponeerida. Siis komisjon vaatab, mis neile meeldib. Muide seal nime asemel pidi kasutama koodi. Aga üldiselt enne eksamile minekut võiks veidike asjaga kurssi ajada end.. et mida umbes tahetakse ja nii. Nt intensiivkursused olid päris abiks, aga ma joonistasin-maalisin juba aastaid varem. Kui üldse enne kunstiga tegelenud pole, on mõistlik mingi ettevalmistuskursus võtta.

Puudumistega muide on nii, et meil näiteks õppejõud ei arvesta või ei lase hindamisele, kui oled väga palju puudunud. Ses suhtes, et mida ta hindab, kui ta pole saanud sind juhendadagi.

Loengutes jutust aru saamisega on nii, et kui midagi segaseks jääb, siis tuleb ikka küsida, sest pärast ise õppida on enamasti väga raske. Selleks ju õppejõud on, et ta teemat seletaks kõigile arusaadavalt. Ja kui ei seleta arusaadavalt, siis on ikka õppejõu probleem. Igastahes küsige alati!

Tööl käimise kohta seda, et kui ülikooli ajal ikka tööl käia, sarnasel või samal erialal isegi mida õpid (kasvõi veerand kohta, miinimum palk jne) siis on hiljem palju kergem tööle saada, sest on olemas juba töökogemus samal alal. (tglt see jutt vist käib rohkem selliste praktiliste erialade kohta nagu raamatupidamine, personal, turundus, müük jne. Kogemus endal käes, minu vanuseid sellistel ametikohtadel ikka ei kohta kus ma töötan praegu. Seega õpustel raske kerge sõjas.

Kui loengus jääb midagia rusaamatuks, siis kohe küsida, pärast ei pruugi enam meelde tulla või tekib mingi häbenemise tunne ja kui üks juba küsib siis julgevad teised ka küsida, milegi pärast on noored häbelikud.

Minul on kool läbi õnneks, TTÜ siis oli kooliks ja väga rahul. Plaanin veel magistrisse ka minna järgmine aasta kas TTÜ või EBS.

Kui on suured loengud siis ei ole just palju seda, et õppejõud eraldi selgitaks. Paljud ei julge küsida ja eks tal endal võtaks ka rohkem aega, aga tihti siiski öeldakse, et kui on küsimusi, siis küsige kas kohe või ka pärast loengut, isegi mailile võib saata kui pikem küsimus on. Seminaride ajal on aga kindlasti aega, siis põhimõtteliselt ongi ainult arutelu ja õpilased räägivad õpetajaga sama palju. Küsi aga palju tahad. Jutt tavaliselt ikka väga keeruline pole. Oleneb ka ainest loomulikult, palju tuleb neid võõrsõnu ette küll, aga enamjaolt on see kõik ikka kasulik ja mõistetav. Endal on enamus loenguid inglise keeles ja seminarid pea kõik inglise keeles, seega eks mul on see jutu keerukuse tase teine ka. Mul pole ainult see arusaamise asi, vaid see ka, et ma uusi sõnu õpiks.


Ega see ülikool pole mingi "üli"kool, seal leidub inimlikku käitumist rohkemgi kui gümnaasiumis. Vähemalt minu vaatenurgast.

Kuidas ülikoolis vaheaegadega on?

No jõuluvaheaeg on, aga kohe peale seda on sess(eksami periood), seega kes on õppinud esimene semester hoolikalt saab kaua puhata sest pole eksamiteks vaja nii väga tuupida, aga kes looderdas siis terve puhkuse tuubib kui tahab edasi pääseda koolis.

Meie koolis on kõik vaheajad, nagu tavaliseski koolis, oktroobris, detsembris (millele järgneb terve vaba jaanuarikuu ainult eksamitega) ja märtsis. Oktoobri ja märtsi vaheajad on siiski iseseisva töö nädalad, aga kui paljud meist iseseisvalt siis õpivad ,pole teada:D Nende vaheaegade ajal saab ka võlgasid likvideerida.