EEVA naistekas

Mina nõustun täielikult Havana jutuga ja seega pole midagi eriti lisada.

Njh, ja TLÜ inimesed ei ole tipptasemel oma ala spetsialistid? Ma olen tähele pannud, et sul on üsna elitaarne suhtumine oma kooli suhtes, umbes et TÜ on ainus õige ülikool Eestis ja ülejäänud ei küündi ligilähedalegi.

No meil eelmisel nädalal jäi juba ühe õppejõuga loeng ära... See sama, kes eelmisel aastal pidevalt puudus. Aga ta ei ütle ka midagi.. lihtsalt ei ilmu kohale ja siis me passime.

Pigem nagu püüan parandada sinu eksiarvamust "vananenud süsteemist" TÜ-s. Need ei ole pikajalised traditsioonid mis teevad koolist rahvusvaheliselt tunnustatud kooli ikka. Jah, ma ei arva TLÜ-st üldse hästi ja seda mitte sellepärast et ma õpin TÜ-s, vaid pole kunagi arvanud. See on vajalik kool ja tal on oma roll, ei vaidlegi vastu. Ma pole öelnud et ta ainuõige on. Aga kergelt hakkate läbi saama sest tase on üsna madal. Kuidas saab madala taseme puhul rääkida tipptasemest? Isegi mina lõpetan ja olen keskastme spetsialist, mitte tipp. Muidu, ilusat õppimist!

Ma arvan, et igas kõrgkoolis saab end ise tegijaks õppida. Mu sõbranna käib TÜ-s ja ta kirjeldab koguaeg kuidas õppimata eksamitel käib jne. Ma arvan, et ainult kooli nimi ei loe selles, kui hea hariduse sa saad. Loevad ka enda soov õppida ja praktikad.
Huvitav, kas on neid võrdlusi ka (nagu gümnaasiumite pingerida), millised ülikoolid on tasemelt kõrgemad ja millised madalamad?
Tähendab, ma ei väida, et kõik ülikoolid sama tasemega on, kuid see tase nüüd nii suur ka olla ei saa, et a´la tööandja vaatab, et TLÜ diplom, et võta, võtan hoopis TÜ lõpetanu.

Eesti keelt laias laastus.


Mina nt ei valinud TLÜ-d sellepärast, et hullust tahtsin TÜ-sse, aga ei saanud sisse. Ma valisin eriala, mitte kooli. TÜ pole ind nt kunagi huvitanud, veel vähem õppimine ja elamine Tartus. Mind tõmbas ikka Tallinnasse ja TLÜ-st leidsin endale sobiva eriala. Mulle väga meeldib see eriala ja ma tahaks tulevikus sellel alal ka töötada, aga kui igasugune praktiline õpe ja üldse praktika puudub, pole mul sellest eriti kasu:confused: Sellepärast olen üldse ülikoolides pettunud, milleks mulle see paber, kui ma midagi ei oska?

Parandan ennast, mitte praktika ei puudu üldse, aga on suuresti puudulik. Esimene praktika on nädal aega ja teine kaks nädalat. Sellest on liiga vähe, et midagi selgeks saada.

Hmm, käin ka TÜ-s ja meil uueneb õppekava igal aastal. Tartu Ülikooli ja Mainorit ei saagi omavahel võrrelda, sest ühest tulevad ju puhtalt akadeemikud. Loogiline, et rakenduslik kõrgkool ja selle õppekava on hoopis midagi muud. Kõigile ei sobi puhas teooria õppimine.
Ja mul pole oma õppejõudude kohta midagi öelda, väga tunnustatud inimesed omal alal. Ma arvan, et Tartu Ülikoolil ei tule ka akrediteerimisega veel nii pea probleeme, mida ei saa mõne teise kooli kohta just öelda.

Ma pidasin silmas hoopis midagi muud.





Kust sa tead, kui kergelt meil muskil läbi saab? Minu jaoks on läbisaamisel ja hea hinde saamisel suur vahe, lihtsalt eksami sooritamine ei ole minu arvates tase. Täna just sotsioloogias räägiti, et eksam on raske ja vähesed teevad selle kohe alguses heale hindele. Seega, kus see madal tase küll asub? Ma võtan asja tõsiselt, kuna ei kujuta ette, et olen tulevikus õpetaja, kes ise asjasse ükskõikselt suhtus ajal, mil ma õpetajaks õppisin. Mis õpetaja ma siis olen, kui oma ala ei valda? Mulle on see aine veel kohustuslik. Kindlasti sõltub kõik erialast ja inimese enda suhtumisest. Keskpärane võib olla absoluutselt igas koolis, aga hästi õppida on juba igaühe enda asi. Mulle meeldib TLÜ juures suur vabadus ja info hea kättesaadavus, aga jah ma ei tea ju kuidas TÜ-s on, koduleht on tegelikult subjektiivne allikas. Samuti leidsin, et TLÜ on mulle parem koht, ikkagi endine Pedagoogikaülikool. Eelistasin elamiseks Tallinna. Pealegi pooldan sisseastumiseksameid, ja mulle meeldib mõelda, et olen ülikoolis tänu heale positsioonile pingereas, mitte kuna ma sain riigieksamil nii ja nii palju punkte...

Ka lävendipõhise sisseastumise korral on pingerida

Kodulehe koha pealt langeb minu pluss ka pigem Tallinna Ülikoolile. Kuidagi lihtsam ja info on kergemini kättesaadav. Ja üldse selline ülevaatlikum tundub.

Brits, kas sa õpid eesti filoloogiat? Kui jah, siis väga põnev. Ise mõlgutan ka selle eriala suunas mõtteid. Mis su tulevikuplaanid on? Ja üldse.. Ehk räägid natuke oma erialast. Olen veidi tutvunud ka õppekavaga jne, päris üllatav oli, et sealt võis leida sellise asja nagu loovkirjutamine. On see eriala näiteks sinu jaoks üldse huvitav või selline tühi teooria tampimine?

Coconut


Jah, on, aga enamasti on nii, et kes lävendi ületab, see ka sinna saab ja ei mingit küsimust, olgu tahtjaid siis 5 või 50 - kindlalt määratletud tasuta ja tasulise koha lävend, ning kohe saad isevaadata, kas saad sisse või mitte, ilma katseteta. TLÜ-s on tõesti pigem madalad lävendid, et üleüldse sisse saada, aga tasuta kohale on juba raskem saada, kuna enamikel aladel on nii tasuta kui tasulisele kohale sama lävend ja pingereas kõige kürgemal olijad saavad tasuta koha.


tiiuke, loovkirjutamine peaks olema midagi sellist, et antakse mingi ülesanne kirjutada teatud žanris teatud teemal, võib olla nii proosa kui ka luule, kusjuures igasugu eri tüüpe, kasvõi haiku. Tüüpiline on millegi kirjeldamine. See õpetabki loovust Kindlasti väga hea aine nendele, kes tahavad ise kirjutamisega tegeleda

Samas, Philo, see on ju hea kindel variant. Inimesi ka erinevaid - mõnele meeldib end proovile panna ja ise siis pärast rõõmu tunda, kui katsetega sisse sai, samas teisele meeldib kindel plaan, mitte nö ehku peale minek. Selles mõttes, et erialale kanditeerimiste arv on ka ju piiratud ja näiteks mina oma seisukohalt valin meeldivates variantidest sellise, kus ma saan juba ise arvestada, kas on lootust või mitte. Kui leian, et lävend tuleb piisavalt kõrge, siis saadangi selle kandideerimissoovi ära ja võin juba kindlamini mõelda ja edasisi plaane teha. Mulle näiteks sobiks küll selline variant rohkem, samas ei ütleks ma ka vastuvõtueksamist ära, kui mulle meeldival erialal need peaksid olema. Siiski see lävendipõhine on kuidagi kindlam, siis on mul juba siht ees, mille nimel pean pingutama - näiteks see, et eksamil piisavalt palju punkte saada. Samas vastuvõtueksam on kui pea ees vette hüppamine, aga eks mõnele sobivadki sellised väljakutsed rohkem, ma olen pigem plaaniinimene.

Ei õpi, olen referent-toimetaja hoopis;) Loovkirjutamine oli meil küll tunniplaanis eelmisel aastal, aga see oli vabaaine, käisin seal ühe korra kuulamas, aga ei valinud seda ainet. Õppejõud oli igav ja mulle ei istunud. Muidu jah, tollel esimesel loengul kirjutasid nad nt haikut.


Oma erialal saaks siis tööle põhimõtteliselt igasse eluvaldkonda, kes vajab referenti, assistenti, pressiesindajat või keeletoimetajat. Mina tahaks kuskile keeletoimetajana tööle saada, kõige rohkem sooviks töötada kas ajakirjanduses või meedias.


Kas eriala on minu jaoks huvitav? Ma olen veidi pettunud meie õppekavas. Teooriat on liiga palju ja selliseid aineid, mida meil tulevikus vajagi ei läheks. No võib-olla kellelegi tõesti on see kasuks, aga mina ei tea... Praktilist osa ja erialaseid aineid on väga vähe. Peaaegu olematu arv. Praktikat on mega vähe, referendipraktika kestab 40h (st 1 töönädal) ja keeletoimetaja praktika 80h (st 2 töönädalat). Aga mis ma virisen - ma käin ju ÜLIkoolis. Ülikool eeldabki seda, et saame akadeemilise hariduse, mitte praktilise. Selles mõttes valiks ma pigem juba rakenduskõrgkooli, sest mis ma teen tulevasel tööl selle suure ja tähtsa paberiga, kui ma ametit ei oska.


Kui ma küsisin meie õppekavajuhilt eelmisel aastal, kas meil ei tulegi rohkem erialaseid aineid ja praktikat, seletas ta mulle, et bakaleureus ongi ainult baasõpe, põhi. Et midagi saavutada, tuleb ikkagi magister ka ära teha, kus juba õpitakse ametit vähe põhjalikumalt. Seega, kes ikkagi tahab ülikooli minna, peaks mõtlema kohe magistri peale ka. Mul muidugi seda võimalust ei ole, eelkõige just rahaliselt. Kool maksab ja mitte vähe. Eluaegseks laenuvõlglaseks ma ka ei taha jääda. Ma mõtlen hoopis nii - mul on veel terve elu ees, et õppida.

Tean jah kuidas need asjad käivad. Aga ma arvan, et vahet ei ole kas lävendipõhine või sisseastumiseksamiga, kes on hea, see on hea mõlemal juhul. Meil nt oli ka lävendipõhine ja mind absoluutselt ei kõiguta kuidas teised sisse said või kas nad väärivad seal olemist. Oluline pole kuidas keegi sisse sai, vaid tema teadmised ja tahe õppida.

tiiuke, point on selles, et kui mõni tahab väga mõnda eriala õppida, aga mingi nt kirjand läks veidi puusse, siis katsetega on tal võimalus end tõestada ja ikkagi õppima minna.

Jah, muidugi on see võimalus, ma ei väidagi vastupidist. Lihtsalt rääkisin, et mulle näiteks meeldib hetkeseisukohalt see eksamitulemuste põhjal sissesaamine rohkem, kuid kooli lõpus võin juba teist juttu rääkida.

Kui ajakirjanduses ja meediast tahad töötada, siis miks sa Tartus ajakirjanduse eriala ei valinud? Oma tuttavatelt olen kuulnud, et see pidi võrreldes teiste ainetega küllaltki praktiline eriala olema.

Millist eriala soovitate õppida, millel leiaks kergemini tööd, või äkki keegi õpib seda ja teab soovitada: Pean silmas siis Tallinna Majanduskooli järgmisi erialasid: maksundus, raamatupidamine või õigusteenistus?

Meil koolis õppejõud ütlevad, et tark ja hakkaja leiab iga haridusega tööd.