EEVA naistekas

Meil eelmisel aastal oli oktoobris iseseisva töö nädal, novembri lõpust jõuludeni algas sess, jõuluvaheaeg 2 nädalat, jaanuaris oli 3 nädalat workshoppide jms asjade aeg (a la iga päev 1 tund). Siis kevadel oli veel üks iseseisva töö nädal ja aprilli lõpus algas jälle sess. Aga nüüd vist on uus õppekava, selline, nagu teistes koolides: jaanuaris sess ja mais sess.

8-10 eksamit? See on ikka päris äärmus.
Mina õpin teist aastat TÜ-s. ja mul on olnud esimesel aastal mõlemal semestril 3 eksamit, kuigi aineid oli ikka kõvasti rohkem.
Ma alguses olin päris närvis, et kuna kuidas jne, aga meil oli tore tuutor, kes kõik ära seletas ja vajadusel aitas, samuti õppespetsialist.
Gümnaasiumiga võrreldes on ülikool tõesti hoopis teine tase. Siiamaani on õppejõud kõik olnud palju autoriteetsemad ja ka! sõbralikumad ja ühtlasi abivalmis. Mul pole siiamaani olnud erilisi probleeme mitte ühegi õppejõuga. Alati kui millestki aru ei saa, on võimalus küsida. Muud moodi teada ei saagi.
Mulle meeldib eriti see, et saan keskenduda ainult oma erialale.

No iga aine lõpeb ju eksamiga?! Mul küll vähemalt. Paar korda oleme pääsenud ka põhjaliku uurimustöö ja selle kaitsmisega aga on ka seda eksamiks loetud. Lisaks valikained. Selleks semestriks olen registreerinud küll kõigest 9-ale kohustuslikule ainele, ühe valikaine pean ka vähemalt võtma.. see tähendab jälle 8-10 eksamit.


Jutt siis Tartu Ülikooli alla kuuluvast Pärnu kolledžist.
Meil on küll õppejõududega probleeme. Nagu eelpool mainitud on õppejõud, kelle jaoks ei eksisteeri hinnet A ega B. Aga on ka õppejõud, kelle eksamit palju pidid sooritama vist 3 korda.. samamoodi kontrolltööd. Paljud kukkusid ikka läbi, alguses mitukümmend - pärastpoole vähem. Ja iseloomult selline, et referaati ei saatnud, head aega siis terve saalitäie eksamitegijate ees. 1/3 kukub meil mõnes eksamis läbi ja üldse on olud päris karmid. Nii et minu meelest oli küll gümnaasiumis kergem. Ja erialast pole ka veel saanud rõõmu tunda, enamasti tegeleme majandusega.


Aga kui aus olla siis ülikooli tulemist ma ei kahetse, läbi pisarate olen siiski õppinud korralikult pingutama.

Mul paljud ained lõppevad arvestusega, nt kui kõik kohustuslikud tööd semestri jooksul tehtud on, siis ainega ühelpool. Või midagi muud sellesarnast.
Ma olen kuulnud õppejõust, kellega küll eriti läbi kukkuda võimalik pole, aga üle E ta ei pane.
Aga samas oleneb palju ka endast. Mul on palju keerulisi aineid, kus paljud läbi kukuvad ja kehvasid hindeid saavad, AGA see on siiski põhiliselt õpilaste süü, kuna antakse väga kergesti alla ja ei viitsita õppida korralikult.

Kõik oleneb koolist. Ka mul on igal sessil minimaalselt 7 eksamit-arvestust. Sügisel rohkem arvestusi, kevadel eksameid. Pingeline on muidugi, aga kui loengutel käia ja kaasa mõelda ning enne eksamit õppida, pole läbi saamine eriti keeruline. Tean ka mõningaid koole, kus süsteem on enam-vähem sama, mis gümnaasiumis.
Käin TÜ-s. Vaheaegadega on nii, et pärast jõuluvaheaega on eksamid ja siis talvevaheaeg. Kevadsess algab veebruari alguses.
Üks kõige lahedam asi, mida ma ülikooli juures armastan, on huvitavad õppejõud. Ääretult intelligentsed inimesed, ei anna gümnaasiumi õpetajatega võrreldagi.
Puudumistega on meil muidu nii, et loengutel ei kontrollita, oma asi kas käid... Kutsutud seminaridel kontrollitakse, sest need on kohustuslikud ja eksamile saamise eelduseks.

A teil mingeid selliseid asju pole, et õppejõud pidevalt puuduvad või ei saa tulla vms?

Eksameid mul tõesti alati 10 pole, kuna mõni aine lõpeb arvestuse või lõpuessee/uurimistööga, aga see ei tähenda küll midagi, kuna nende tegemiseks kulub täpselt samapalju aega ja vaeva. Ja eksameid on siiski üldjuhul rohkem, umbes 7-8. Arvesse võtan ikkagi, et kui võtan 12 ainet, siis tuleb ka sessi ajal pingutada, et need 12 ainet tõesti arvestatud saaks. Sellist asja on ainult ühe korra olnud, et õppejõud vaatab, et semestri jooksul kõik tehtud oleks ja siis ongi kõik, muidu ikka ootab mingi lõputöö vms.


Õppejõududega probleeme ka pole, ei ole kohanud selliseid, kes teatud kõrgemaid hindeid ei tunnistagi või on väga kiired läbi kukutama. Üks õppejõud andis aga küll suhteliselt utoopilise käsu eksamiks, täpsemalt ei kirjelda, aga mainin, et sama hästi oleks võinud käskida 500 lk raamatut sõna-sõnalt pähe õppida. Ise veel naeris, et tavaliselt kukub 1/2 eksamitegijatest läbi.


Seda, et õppejõud puuduks, pole ma ka palju kohanud. Harva on nii olnud, et läheme loengusse ja siis hoopis keegi asendab ja näitab asjassepuutuvat filmi vms, aga nii pole, et õppejõud puudub ja keegi ei teagi, kas ta tuleb või mitte. Enda grupil ei jäänud vist peaaegu ühtegi seminari ära, samal ajal kui teistel gruppidel seda tihedamini juhtus.

Ma olen ühe aasta ülikoolis käinud ja on juhtunud, et õppejõud jääb haigeks, läheb mingile koolitusele, jääb hiljaks ja ükskord üks õppejõud unustas loengu ära

Minu silmis pole häid ülikoole ja halbu ülikoole. Igal pool saab õppida ja areneda täpselt nii palju kui seda soovid.
Meil on nii, et iga päev algavad tunnid ühel ja samal ajal. 80% loengutes peab käima ning 90% peab olema õppekavast täidetud, muidu langed osakoormusesse (tasulisse). Meisse suhtutakse kui gümnaasiumiõpilastesse - käiakse meelde tuletamas, mis tegemata on jne, samal ajal korrutades, et te olete juba ülikoolis, laiskus peaks olema juba kadunud. See on kohutavalt häiriv!
Iga õppeaine meil eksamiga ei lõpe. Aastas on 2 sessi, umbes 6 eksamit aastas, pluss seminaritööd, hunnik referaate, uurimusi, praktikaid ja esinemisi auditooriumi ees. Ma ei ütleks, et raske on. Selline paras koormus. Muidugi on ka neid, kes hätta jäävad.
Loenguid on ikka ära jäänud. Peamisteks põhjusteks on õppejõu muud kohustused, õppejõu lapse haigestumine, keegi tuleb kooli esinema vms. Meie loengud näevad üldjoontes välja nii, et õppejõud seletab ees ja palju peame arvamust ka avaldama. Lisaks rühmatööd, ülesanded arvutitega, powerpoint esitlused jms.
Peamine erinevus gümnaasiumiga on see, et oled siiski rohkem iseseisev (eriti kui elad ühikas või oma korteris), majandad end ise. Koduseid töid on vähem, see-eest rohkem aeganõudvad. Tunnid (loengud) ikka erinevad samuti gümnaasiumi tundidest. Lisaks su enda tunne, et oled käid (juba) siiski ülikoolis

Ma usun, et ka minu küsimus sobib sellesse teemasse, pole mõtet uut teha. Nimelt ei ole ma küll kohe homnepäev ülikooli astumas (11. klass), aga kuna absoluutselt veel mingisugust ettekujutust ei ole, mida õppida tahaksin, siis natuke ikkagi olen ülikoolide kodulehti vaadanud. Aga ei tea, kas asi on minus, või ongi sealne info üsna arusaamatu. Toon juhusliku näite: võtsin lahti <a href="www.ut.ee/struktuur/teaduskonnad">TÜ teaduskonnad </a>ja need on seal ilusti ära toodud. Aga kui nüüd tahan sealt edasi minna ja klikkan mingi eriala peale (ma eeldan, et sealt edasi avanevad ikka erialad), siis tulevad ette õppejõudude kontaktid jms...
Kas ma otsin valest kohast? Kust ma leian info, et milliseid riigieksameid on mul vaja teha konkreetsele erialale pääsemiseks + üldtutvustust jne? Või pean kellegagi sellise asja jaoks isiklikult ühendust võtma?
Ma tean, et minu küsimused võivad tunduda maailma totraimad, aga oleksin väga tänulik, kui keegi mind natuke valgustaks. Gümnaasiumi lõpp pole enam mägede taga ja mida varem asja uurida, seda parem.

Hmm. Et erialast veidi aimu saada, võid lugeda erinevate erialade õppekavasid. Tartu Ülikooli lehe pealt leiad õppekavad nii, et vasakult menüüst valid "Õppimine", siis kohe esimese "Sisseastujale", siis selle alt "Bakalaureuseõpe" ja sealt alt "Õppekavad". Annab sulle terve suure loetelu kõikide erialade õppekavadest.


Tallinna Ülikooli lehelt <A href="www.tlu.ee">www.tlu.ee</A> saad erialade kirjeldused lihtsalt kätte nii, et valid ülevalt menüüst "Sisseastujale", seejärel paremalt menüüst "Bakalaureuseõpe" ja selle alt juba leiad sobivad lingid päevaõppe erialade kohta ja kaugõppe erialade kohta.

Suured tänud sulle, tõesti.

Kusjuures mu tuttav käis Mainoris ja peale seda läks Tartu Ülikooli kaugõppesse edasi õppima. Erinevus oli küll nagu öö ja päev, KUID Mainori kasuks. TÜ's on liiga vananenud süsteem ja paljud õppejõud ei suuda oma õpetamismeetoteid kaasajastada.
Ise käin ühes teises kõrgkoolis ja õppimise kohta ütleks seda, et minu arvates on palju lihtsam kui gümnaasiumis. Käid kohal siis, kui tahad ja eksameid/arvestusi teed ka siis, kui endal võimalik on - kui ühel aastal ei jõua, siis teed järgmisel, peaasi, et ainepunktid täis oleksid.

Nikita, ma olen ka aru saanud, et TÜ on kuidagi liiga... vananenud süsteem, ma tahaks ikka midagi kaasaegset. Minu kool (TLÜ) on väga kaasaegne ja tudengisõbralik kool. Võrreldes nt koolide kodulehti on TLÜ palju informatiivsem, TÜ omast raske midagi leida. Muigugi on TÜ eelis sajandipikkused traditsioonid ja rahvusvaheline tunnustatus, aga mina sain juba sisseastumisel aru, et TLÜ sobib minu isiksusega paremini.

aabits, loe mu blogi, saad aimu, kuidas ülikoolis asjad käivad. Ma aeg-ajalt ikka uuendan seda, nii kuidas vähegi võimalik.

Philomela, soovin sulle meie koolis igatahes edu:). Mina olen ennast juba seaks vihastanud nende peale ja kahtlen, kas seda kooli üldse kellelegi enam soovitada julgen.

Brits, mida sa Tallinna Ülikoolis õpid?

Arvan, et kõik sõltub erialast. Tean teisigi, kes oma eriala õpetamisega rahul ei ole TLÜ-s, aga mulle on jäänud mulje, et minu eriala on väga lahe, vanemate kursuste tudengid midagi halba küll ei rääkinud. Osad õppejõud tulid lihtsalt jutuks, kelle eest hoiatati ja keda just soovitati.
Mind huvitaks ka, mida sa õpid.

TÜ on vananenud süsteem? See on nüüd küll täielik rumalus. Õppetöö on nii netipõhine et mulle isegi eriti ei meeldi see, peab koguaeg nende erinevate õppesüsteemidega mässama, hetkeseisuga on on kolm linki pideva igapäevase kasutuse all ja mõni õppejõud loob täitsa oma lehekülje. Võiks öelda et paberi ja pastakaga pole meil küll mittemidagi peale hakata. Sellist õppejõudu kes nüüd süsteemiga kaasa pole läinud küll pole. Niiet mis jutt???

Ma arvan, et nad mõtlevad just infot, mitte õpetamismeetodit... ses suhtes, et mõni õppejõud on selline, et a+b=c ja muid variante ei ole olemas.

No järelikult pole ka sellel infol midagi häda, kool on ikka ju väga heal tasemel. Ja ei maksa rääkida et muidugi on TÜ-l sajandipikkused traditsioonid ja rahvusvaheline tunnustatus.. seal on muudki. Sellist juttu räägivad tihti inimesed, kes TÜ-sse sisse pole saanud ja siis TLÜ-sse läinud. Õppejõud on ikkagi tipptasemel ja oma ala spetsialistid... on vanemaid kes löövad aktiivselt ühiskondlikus elus kaasa ja nooremaid kellel on uskumatult head tedmised. Pigem oli gümaasiumis nii, et on vaid üks nägemus ja see on õpetaja oma. Tore kui inimesed leiavad endale ka muu sobivaks.. aga kes teab rääkida TÜ-st kui ta ise seal käinud pole?


Ülikoolielu kohta veel nii palju, meil pole pea üldse loenguid ära jäänud. Ühe õppejõuga sai kokkuleppele, et ta teeb meile lühemad päevad kuna tal kuskil linnavalitsuses palju tööd vm. Ja üldiselt on kõik teada ja plaanid ei muutu. Päris nii meil ka ikka ei ole, et käid siis kui tahad ja peaasi et ainepuntid täis või teed eksameid siis kui tahad. Kui oled ise looder siis läbi ei saa, tulemuste nimel peab ikka pingutama. Ülikoolielu sobib mulle rohkem kui gümaasiumi oma, kuna saab oma aega rohkem ise planeerida nt väga palju on referaate ja iseseisvaid töid.. saab tegeleda millegagi, mis tõepoolest huvitab mitte pole see kellegi teise poolt määratud. Ja meeskonnatöö oskused on oluliselt paranenud, tegelikult olen väga palju arenenud - kõige rohkem muidugi olen muutunud abitsioonikamaks ja pingutan rohkem asjade nimel. Tundub et rihmad lastakse lõdvemaks, aga tegelikult see nii pole, peab end ise lihtsalt valvama.