Ma tegelesin aasta aega 8-aastase (2.kl) lapsega, kes veel koolis inglise keelt ei õppinud. Nüüd sügisest hakkab seda koolis õppima kah, ja tunnis hakkab igav, sest seal tehakse pikalt foneetikakursust ja kõike muud... Tema aga oskab 4 ajavormi ja on väikese raamatukese inglise keeles läbi lugenud piraat Musthabemest
ja eks ma sain sümboolset "palka" kah selle eest.
Tegelikult üks kutt kuskilt Saaremaalt kunagi tahtis, et ma teda õpetaks Interneti teel, endal aga polnud aimugi, mida tal täpselt vaja on. Ütles, et noh alusta. No millest ma alustan, kui inimene isegi ei oska kirjeldada oma seniseid teadmisi/oskusi...
Aga sulle, jommaijooo, võta kätte mõni ingliskeelne proosateos ja lihtsalt LOE selle mõttega, kas saad aru. Ikka kohe tõsine raamat, mitte mingi lihtne lastekas a la vinni puhh.
Sealt kogu vilumus ja sõnavara tulebki! Asjast ei peagi sõnasõnalt aru saama, vaid et sa mõistad konteksti. Ei soovita inglise klassikat, kuna 19.sajandi stiil ei ole tänapäevane - mõistlik on lugeda kaasaja ameerika kirjandust, kuna see on arusaadavamas keeles, mitte öelda lihtsam. Asi on selles, et inglise keele sõnavara on nii tohutu lai, ja paljud sõnad romaanides ongi ainult kirjanduslikus kasutuses, seega jah.
Põhimõtteliselt saaks sa niimoodi väga odavalt hakkama - ma võiks sulle selgitada ajavorme ja sõnaliike, see on põhiline - sest grammatika on põhiline, mis on keeleõppimise juures vajalik omandadad, sõnavara tuleb iseenesest, aga grammatikat on vaja õppida.