EEVA naistekas

Välismaa, eriti Ameerika filmidest on jäänud mulje, et keskkooliaeg peaks olema üks kõige lõbusam ja seiklusterohkem aeg elus. Paraku tundub mulle, et Eestis nii ei ole..
Nii et muljetage põnevatest, naljakatest ning ka halbadest seikadest. Üldse kõigest sellega seonduvast. (suhted, peod jne.)

Ma veel keskooli ajast palju ei tea, aga mulle meeldib. Kogu uus klass saab läbi. totaalselt kõik. Vanas klassis käis mõnitamine ja grupeerumine.
Sammuti saan ma nüüd, kus me enam üks klass pole läbi vanade klassivendadega ja muude düüdiega, paneme aeg ajalt pidu ja üldse on muhe olemine.
Eks näis, kas asi ka nii jääb.

Minuarust ongi see kõige parem aeg, siiamaani tundub igatahes nii. Sama lugu, mis Morgeniga põhimõtteliselt. Vanas klassis ei käinud ma kellegagi nii tihti väljas õhtuti ja nädalavahetuseti nagu praegu. Ja ma ei suhtle mitte ainult enda paralleelidega, vaid ka teiste gümnaasiumiklassidega. Ja sulandusin ka üsna kiiresti siia seltskonda.

Mina põhikooli ja keskkooli ajal erilist vahet ei tee. Kuna ma kooli ei vahetanud, vaid jäin samasse kooli edasi gümnaasiumisse, siis põhimõtteliselt on kõik sama. On küll uusi nägusi, aga õhkkond sellest ei muutu. Võib-olla teadmine, et käid juba gümnaasiumis ja oled nagu suur inimene, paneb veidi teistmoodi käituma. Täiskasvanulikumalt ja arukamalt. Ikkagi eeskuju peab ju andma, ei tea küll kellele, aga nii on ju ilus mõelda. Õpetajate suhtumine on ka kõvasti muutunud, põhikoolis ikka suhtuti nagu lastesse, nüüd toonitatakse alati, et nii suurel inimesel peab juba oma arvamus olema jne, suheldakse rohkem nagu endasugusega.

Meie kooli gümnaasiumiosas on tekkinud kambad. Palju halvustatakse teisi, mõne inimese kohta võib öelda, et mingu tagasi algklassidesse, kuna selline käitumine ei ole keskkoolitasemel. Pidutsetakse palju- enamasti oma seltskonnaga käiakse kusagil tantsimas või on kellegi kodus istumised või peod, muidugi on suur roll alkoholil. Juuakse end täis, tehakse nalja ja särki värki, rumalusi ka. Pärast arutatakse omavahel, mis keegi head ära tegi siis, jututeemat võib olla terve järgneva nädala. Peod on tavaliselt nädalavahetusel, kuid vahel juhtub, et ka nädala sees keeratakse korgid lahti.
Paare eriti koolisiseselt ei teki, kuid kooliväliselt küll.
Nüüd on tõesti lihtsam endiste klassivendadega suhelda kui varem:D
Mõned õpetajad on oma suhtumist muutnud, mis on väga positiivne. Kuid mõned peavad meid ikka "lasteks"..

Minu keskaajad on kindlasti ühed ägedamad. Meil oli klass väga seltsiv, põhimõtteliselt kõik said läbi. Paar nohiklikumat tüüpi ikka oli, aga üritustele sai need alati kaasa kutsutud. Meil tekkis ikka klassisiseselt ka neid paare, mõned läksid lahku, teised jäid kokku. Ühel paarikesel tekkissid lahkuminnes intriigid, aga see oli rohkem nende mure, teised said ikka ühes seltskonnas edasi käidud. Muidugi me käisime peol ka ja jõime alkoholi, aga see ei ole kellelgei kohustuseks olnud, alati oli keegi kaine. Meil olid keskaajal üldse paljudel autod ja nii saime ka vahetunni ajal terve klassiga kuskil väljas söömas käia :)Gümnaasiumis oli kindlasti iseseisvust rohkem, sai endale ise puudumistõendeid kirjutada ja põhimõtteliselt tegid ise omad otsused, vanemad jäid tahaplaanile.

Minu keska aeg oli meeletult fun. Kuigi ma läksin uude kooli ja kõik olid mulle võõrad,aga läbi hakkasin kõigiga saama-ma selline julge,kes läheb ise tutvust tegema Pärast kujunes asi nii,et juba suvel nn bronniti pinginaabrikohti 12 õppeaasta jooksul olid just viimased 3 aastat kõige paremad.

Ma ei tea. Mul seostub gümnaasiumi ajaga õppimine ja stress. Praegu ülikoolis on palju mõnusam. Midagi erilist ei toimu, aga vähemalt saan tegeleda asjadega, mis meeldivad

Gümnaasiumis muidgi oli sellist klassi ühtsust rohkem.. aga suuremad lollused ja elamused jäävad põhikooli

Kuna ise käin kümnendas siis ei oska kogu gümnaasiumiaja kohta veel midagi öelda. Aga siiani on superrahul. Vabadust on ikka kõvasti rohkem kui põhikoolis (õpetajad ei hoia nii hullusti silma peal), samas võib kergesti omadega ummikusse joosta. Kümnenda klassi jooksul olen vist pidudel käinud rohkem kui kogu oma eelneva elu kokku, et ettevõtmisi sõpradega on võrreldes põhikooliga oluliselt rohkem. Olen väga rahul ja loodan ikka, et läheb veel paremaks.

Tagasi ei igatse- ei keskkooli ega muusse kooli.

Gümnaasiumiaega igatsen tohutult. Enda klassi just. Iga kord kui meenutan, siis tuleb naer peale, sai igast lollusi tehtud;)Ja minu klass oli selline väike sõpruskond, kõik said ülihästi läbi;)

Kuna ise käin hetkel 12. klassis, siis on, mida meenutada:) 10 klass meeldis mulle kõige enam, uus rahvas, uus keskkond. Sel ajal olid veel meie klassis ka need, kes langesid enne 10 klassi lõppu välja, nendega oli lahe, tegime pidevalt pulli , käisime kooli poiste wc s joomas vahest jne:D 11 klass olid enamus jube ttösised, ikka pühendusid rohkem õppimisele ja nüüd 12 klass,, OMG.. kõik on nii hõivatud õppimisega ja nalja ei tehta ja pulli ei saa. No ma pole pooltki selline , nagu ülejäänud hetkel meil klassis, päevad eksamite ja kõige pärast:|jama.

See kolm aastat möödub väga väga ruttu .Mingeid erilisi sündmusi küll meelde ei jäänud peale rebaste retsi ja õpetajate päeva.
Minul möödusid need kolm aastat väga rahulikult.

Keskkooli ma küll tagasi ei igatse. Eriti veel seda keskkooli, mille ma lõpetasin Kõik õpilased olid nii bitchid koos, et sinna kooli oma last küll ei paneks.

Käin hetkel 12 klassis. Kuna ma käin Täiskasvanute gümnaasiumis, siis igapäev just koolis ei ole. pigem ainult kord kahe nädala jooksul. tänu sellele ei tea ma sealt eriti inimesi, ning mingit lõbu pole ka. keskkooli kindlasti taga ei igatse. pigem ootan millal see jant läbi saaks ükskord. Ainuke mida igatseda on, on põhikooli aeg. vot see oli eriline!

Gümnaasium oli tore aeg, pidevalt oli midagi teha ja rahvas ümberringi... aga ülikool on lahedam

Eks gümnaasiumiajal sai ka toredaid asju tehtud ja aktiivne oldud, kuid siiski ootasin pingsalt selle lõppu. Meie klass ja üleüldse lend ei olnud eriti ühtehoidev ning kuigi suhtlesin ja sain inimestega läbi, ei tundnud ennast sinna kuuluvana. Nüüd ülikoolis tunnen, et olen parima seltskonnaga parimas kohas:) Ülikooliajad jäävad kindlasti rohkem meelde!

Mõtlesin, et kui paljude endiste klassikaaslastega oma keskkoolist tulevikus ka suhtlen või kes omavahel veel läbi käima hakkavad. Mul oli seal kaks, võib öelda ka kolm, parimat sõrbannat, kellest ühega suhtlen kindlasti edasi, teisega juhtume ka kokku, kuid kolmas, kes oli minu jaoks samuti tõeline aare, tundub, et meie teed viivad lahku. Praegu pole ka eriti suhelnud, kuid on võimalik, et see poole aasta(!) pärast muutub- aeg läheb lennates.. Rohkem polegi selliseid, kellega tahaks sujuvalt läbi elu minna, tahtsin ju nii väga, et keska läbi saaks, kuna seal olid enamus ajast intriigid ja susserdamised..

Keskkoolis on veel viimane aasta käia ja ütlen, et ausalt öeldes igatsema küll ei hakka, ma arvan. Klass ei ole nii ühtne kui võiks olla ja stressamist on ka tohutult. Loodan ka, et ülikoolis loksub kõik paika.

Ülikoolis tulevad ühele erialale kokku sarnaste huvidega inimesed, nii et seal võib asi tõesti parem olla. Aga ei pruugi.