EEVA naistekas

mul diagnoositi see haigus, aga ei tea sellest eriti midagi,
kas äkki keegi on ise põdenud seda või on mõnel tuttaval,
tahaks teada infot, et mida võib süüa, mida mitte, ja muud kasulikku infot

Mina kuulen küll esimest korda
Siin foorumis minuarust meditsiiniharidusega inimesi ei ole, nii et ma soovitaks sul ise otsida Internetist, pane ntx Google-i ja Neti otsingusse vms.

ma lugesin seda foormuit siis sain teada et osadel kasutajatel on sama haigus diagnoositud, lugenud olen küll igasugu asju, aga need on kirjutanud nende poolt kes pole ise kogenud,
tahaks ka kuulda kogemusi, et kuidas tulevad inimesed sellega toime ,

Kas siis arst ei rääkinus sulle sellst, kui diagnoositi?

andis mingi raamatukese, aga seal on nii tarka juttu ainult,
söömise kohta eriti ei ole,
aga arst andis tglt päris vähe infot, lootsin et äkki on keegi kes on seda kauem põdenud, siis oskab rääkida oma kogemustest, sain alles eelmine nädal teada et on siuke haigus:

Pole küll päris see nimetus, mis sina ütlesid, aga äkki tunned ära...

<span class="copy">
Selgitus
Juveniilne reumatoidartriit (JRA) on
kuni 16-aastaste laste süsteemne sidekoehaigus, mis sarnaneb
täiskasvanute reumatoidartriidile. (juvenilis (ld.k)- noorusepärane,
nooruslik, noorusea)


Ülevaade
Haigus tabab liigeseid ja erineb täiskasvanute
reumatoidartriidist selle poolest, et haigestuvad peamiselt suured liigesed ja
tihti kaasub selgrookahjustus, eriti kaelaosas. Sagedased on lõualiigese
kahjustused ja liigeskahjustused selgroo nimmeosas. Haigus võib häirida
lapse kasvamist ja füüsilist arengut.



</span><span class="copy"><h3>Tekkepõhjused ja -mehhanismid<a name="Tekkepõhjused_ja_-mehhanismid"></a></h3>

JRA tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli
mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Kudede
põletikku ja lagunemist põhjustab
immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu
antigeeni sattumisest liigese sisepindadele. Sellele järgneb
organismi immuunsüsteemi vastus, millega üritatakse likvideerida tundmatu
antigeen. Taoline protsess aga kahjustab ka ühtlasi
liigeste pindasid ja kui see on kestnud pikemat aega, siis
kahjustub ka luukude.

<h3>Sümptomid ehk avaldumine <a name="Sümptomid_ehk_avaldumine"></a></h3>

JRA puhul eristatakse haiguse kolme vormi: süsteemne vorm -
kogu organismi haarav, paari liigest haarav ja nelja
ning enamat liigest haarav vorm.

Süsteemse
vormi puhul hakkab haigus kõrge palavikuga ja
lööbega. Veel esineb lümfisõlmede suurenemist,
maksa ja põrna suurenemist, südame ja kopsukelme
õõntesse võib tekkida vedelikku.
Kaasneb lihaste
kõhetumine ja kaalulangus. Harilikult süsteemsed
haigusnähud mööduvad iseeneslikult, olles kestnud mõnest päevast mõne kuuni.
~25% haigetest võib selline atakk korduda: mõne nädala või kuu (harvem aastate)
möödudes haiguse algusest tekib raske krooniline liigespõletik. Liigespõletiku
ajal ilmnevad eelpool kirjeldatud organismi süsteemse kahjustuse
tunnused.

Mitut liigest haarav vorm - esineb ~40%
haigetest ja on sarnane täiskasvanute <a href="inimene.ee/link.php3/1138" target="_self">reumatoidartriidile</a>.

Nelja ja enamat
liigest haarav vorm - esineb tavaliselt noortel tüdrukutel. Esimese 6
kuu jooksul kahjustuvad kuni 4 suuremat liigest: tavaliselt põlve-,
küünar-, hüppe- ja randmeliigesed. Prognoos on üldiselt hea, kuid umbes
35%-l haigetest tekib silma vikerkesta põletik ehk iriit, mis
sageli ei anna kaebusi ja avastatakse alles tavaläbivaatuse käigus. Selle
tagajärjel võivad tekkida rasked muutused silmas, mis võivad viia pimedaks
jäämisele.

<h3>Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks<a name="Diagnoosimine_ehk_millised_uuringud_võidakse_teha_ja_miks"></a></h3>

Diagnoosi aitab kinnitada haiguse iseloomulik kulg ja
sümptomid, mida inimene
kirjeldab.
Vereseerumis peab olema reumatoidfaktor
(positiivne ka &lt;5% tervetel inimestel; reumatoidfaktor ehk
antikehad.
Röntgenuuringul on võimalik näha luulisi muutusi
liigestes.

<h3>Ravivõimalused<a name="Ravivõimalused"></a></h3>

• Puhkus ja hea toitumine - haiguse aktiivses perioodis
võimalikult palju puhata. Kalatoidud ja taimeõlid vähendavad
vaevusi.
• Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
vähendavad sümptomaatilisi vaevusi (Diclofenac,
Ibuprofen)
• Pikemaajaliselt mõjuvad
ravimid – kasutatakse juhul, kui eelnev ravimite grupp enam ei aita
(kuld, sulfasalazin,
penitsilliinamiid)
• Steroidid -
annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti. Hormoonpreparaatide kasutamisel
tekkivate kõrvalmõjude pärast ei saa neid aga pikema aja vältel
kasutada.
• Rakkudele toksilised ja immuunsüsteemi
pärssivad ravimid - kasutatakse põhiliselt raske ja ägeda reumatoidartriidi
korral.
• Kehalised harjutused, ravikehakultuur

• Vahel osutub vajalikuks ka kirurgiline
ravi.

<a name="Prognoos&lt;a name=&quot;Prognoos&quot;&gt;&lt;/a&gt;"></a><h3>Prognoos<a name="Prognoos"></a></h3>

Prognoos on üldiselt parem kui täiskasvanute reumatoidartriidi puhul,
täielikku haiguse taandumist täheldatakse ligi 50-75% patsientidest. Haigetel
kellel hakkab haigus peale mitme liigese põletikuga ja kellel leitakse
immuunsüsteemi vastavaid antikehasid verest - neil on prognoos halvem.

Geneetiliste haiguste puhul on eelnev haiguse esinemine suguvõsas
riskifaktoriks.

<a name="Ennetamine&lt;a name=&quot;Ennetamine&quot;&gt;&lt;/a&gt;"></a><h3>Ennetamine<a name="Ennetamine"></a></h3>

Ei ole võimalik ennetada, arvatakse, et haigus on geneetilise loomuga.
Ennetada saab aga kaasuvaid haigusi (silmahaigusi) - käia kontrollis iga 4 kuu
tagant.




</span><span class="copy">
</span>

See on suht tavaline, et arst ei oska midagi rääkida. Minu haiguse kohta on arstid palunud mul endal seletada, mis see on, nad ei mäleta Ja kuna see suht uus haigus on, siis ongi nii, et sellest midagi ei teata, pean ise otsima ja kursis olema infoga...

Tegemist siis üsna eelnimetatud haigusele üsna lähedase variandiga..

söömise suhtes, on hea loobuda saiast ja saiakestest , veinist, siidrist ja shampusest ja süüa võimalikult palju tarretist. kõlab uskumatult lihtsalt aga aitab. vältida tuleb põrutusi

Vaata tänast õhtulehte, seal on artikkel ühest tüdrukust, kellel on sama asi.

Mul on see haigus juba 10 aastat. Varsti 11..

Minul diagnoositi JIA kui ma olin umes 13-14 (praegu 20). Enne seda olin paar aastat käinud reumatoloogi juures, alles siis leiti õige diagnoos. Praegu võtan liigeserohtudest iga päev 2x Imurani ja 1xPlaquenili. Valude korral soovitatakse liigesehaigetele Ibuprofeeni. Kuigi tasub selle kasutamist igal juhul miinimumi lähedal hoida, hakkab maksa peale.
Ka emal diagnoositi artriit umbes sama vanalt kui mul.

Käin kaks korda aastas reumatoloogia juures kontrollis ja uuringutel, võtan rohtusid. Kui meelest läheb, on päris sant olla. Praegu juba ca 5 aastat keskmine puue ja 40% töövõime kaotus.
On paremaid päevi ja on halvemaid. Mõni päev ei kanna jalad üldse. Teine päev jookseks kohe mitu kilomeetrit, nii hea on olla

Soovitan vältida põrutusi ja külmetamist. Pikamaajooks, hüpped, pallimängud. Kui alles koolis käid, peaks reumatoloog kirjutama sulle normatiividest vabastuse kehalise jaoks. Minul oli kõik need aastad, niiet kehaline kasvatus oli mul rohkem teoreetiline tund

Kõige tähtsam on rõõmsameelsus. Ja liikumine. Mina ei ole oma dieedis midagi muutnud, täitsa hea on selles suhtes. Peaasi on lihtsalt mitmekülgselt toituda nagu ka tervete inimeste puhul. Kõigega saab alati, ja muuseas, kui sa alles nii noor oled, siis on võimalus, et sa kasvad aastatega sellest välja. Juveniilne tähendabki nooreea; idopaatiline - teadmata põhjusega; artriit - liigesepõletik.

Tasub ka kord aastas käia silmaarsti kontrollis, kui ütled talle, mis su diagnoos on, teab ta ise sinuga vajalikke teste teha. (Vaateväljatest, värvitest)

Loodan, et oli abi.

G.