Te räägite kõik siin üksteisest mööda.
Üks räägib paelussist, teine naaskelsabadest ja ja kolmas solkmetest. Oma kaheksanda klassi bioloogia tuleks üle korrata. [-X[br]
Kuna sa räägid valgetest tükikestest, siis ma oletan, et tegemist on naaskelsabadega. Naaskelsabad on pisikesed (umbes paar cm) pikkused valged ussikesed. Põhimõtteliselt sööd sa kuskilt omale muna sisse, sealt tuleb uss, kes hakkab kohe paljunema. Paljunemise üks protsess on see, kuidas üks sooesindaja (ei suuda meenutada kumb), ronib päraku juurde ja muneb sinna. Sellega kaasneb sügelus päraku piirkonnas, aga enamasti käivad nad seal õhtuti või öösiti, sest siis keha puhkab (nt. magamise ajal). Põhimõtteliselt kui sa oma väljaheidet uurid, siis sa peaksid märkama, et need valged asjad liigutavad, aga vees vaevalt. Vaata, millise kujuga on. Ja kui näiteks õhtuti voodis lesid või raamatut loed, siis tunneta, kas päraku ümbruses on sügelus. Kui sügeleb, siis järelikult sul on ussid. Võid isegi peegliga järgi vaadata, katsuda ei soovitaks. Need ussid surevad sul nädala jooksul kõhus ära, aga kuna enamasti inimesed kohe automaatselt sügavad pärakuümbrust (ka une pealt), siis need munad jäävad küüne alla ja hommikul süüakse need kohe sisse tagasi. Seega on ringlusest suhteliselt raske välja tulla ilma kõrvalise abita. Need ravimid on enamasti retseptiga, aga küüslaugu söömine või küüne öösiti pärakusse panemine pidi ka aitama.
Paeluss on üks suur uss, kes elab su kõhus. Temaga ja ka solkmetega kaasnevad kõhuvalud ja mingeid märke väljaheidetes küll ei tohiks olla. Solkmed on valkjaskollakad ja umbes 25 cm pikkused.
Mul endal olid kunagi väiksena naaskelsabad, aga ma eriti seda perioodi ei mäleta.