Võin rääkida muidugi.
Algas mul asi mõni aasta tagasi, kui lihtsalt lampi hakkas pea valutama. Mõtlesin, et mis ikka, ikka vahel pea valutab ju, võtsin paar valuvaigistit. Need ei aidanud. Järgmine päev jälle sama lugu. Ja nii stabiilselt nüüd iga päev tänaseni välja. Üks aasta otsa kannatasin (nii kaua, sest ma mõtlesin ju, nagu ikka, et ah küll ise üle läheb) ja pöördusin perearsti poole. Tema ütles, et oleks pidanud juba varem minema, et normaalne see kindlasti ei ole. Kirjutas saatekirja ja saatis neuroloogi juurde. Läksin siis. Tema uuris ja puuris ja tegi uuringuid ja asi lõppes sellega, et ta ütles, et ta ei tea, milles asi on. Uuringud olid kõik puhtad ja ei näidanud mitte kui midagi. Kirjutas mulle siis antidepressante, ise olles täiesti teadmatuses, et mis toimub minuga (Jah, nüüd ma saan sellest aru, et ta tegi ikka päris valesti sellega, et kohe neid kirjutama hakkas). Meeleheitel aga, nagu ma olin, hakkasin neid võtma. Peavalud ära ei kadunud, aga läksid nõrgemaks küll. Seejuures aga hakkasid need antideprekad elu segama - päev otsa oli meeletu uni ja väsimus koguaeg, elada normaalselt ei saanud, midagi teha ei jõudnud. Ja valud olid ka alles. Läksin siis uuesti arsti juurde, tegi uuesti uuringuid ja asju, jooksin kuue ( !!! ) eri arsti vahet, mitte keegi mitte midagi minuga teha ei osanud. (Haiglas panid registratuuritädid mulle hüüdnimeks meditsiiniline müsteerium
) Neuroloog on endiselt nõutu, kõik teised arstid on endiselt nõutud ja mina - mina elan praegugi veel, juba neljas aasta, igapäevaste pealõhkumistega ja ootan-loodan, et keegi lõpuks aru saab, mis toimub.
Okei, see oli minu kogemus. Sinule aga ütlen, et palun kindlasti mine arsti juurde. Päris suur on tõenäosus, et sinuga nadi kka midagi teha oskavad