EEVA naistekas

Kuidas on teie läbisaamine süstimisega? Millal viimati süsti saite ja mille puhul? Ja üldse igasugu süstijutud.

Mul oli viimane süst ikka päris seiklus. Viimati sain süsti Benito Juarezi lennujaamas, kuna mul oli paha olla ja samal päeval juba kaks korda varem oksendanud, ja mees lasi arsti kutsuda, ja valetas, et ma olen ta naine, muidu oleks kindlustusega küsimusi tekkinud. Arst küsis, et ega ma rase ei ole Ja siis tegi mulle kuskil lennujaama vetsus süsti pepule, mitu päeva oli valus istuda ja olla... pärast oksendasin ikka uuesti ja äärepealt ei oleks mind Amsterdami lennule lubatud.

On veel kellelgi põnevaid lugusid seoses süstimisega?

Ma olen see kuulus süstikartja. Kui juba näen, et kooliarst tuleb uksest sisse ja hakkab nimesid loetlema, sis hoian hinge kinni, et ega ometi jälle minu kord pole. Viimati sain koolisumbes kuu või paar enne lõppu, vist oli teetanuse vastu. Jubedalt põdesin ja siis klassivennad hakkasid veel omakorda mingite jaburate juttudega mind hirmutama, tagatipuks rääkis veel eesti keele õpetaja ühe jubeda loo seoses süstimisega ja nii ma siis sinna kabinetti läksin, ise näost kaame ja lootes, et see ruttu läbi saaks. Enne ikka jõudsin arsti käest mitu korda uurida, et ega see ikka valus pole jnejne. Lõpuks, kui süst tehtud, siis arst andis veel mulle kommi ja ütles, et olin tubli. Muidu jah, nõelu ja süste ja vereproove ei salli ma absoluutselt.

Mulle süstid üldiselt ei meeldi, aga saan aru, et vaktsineerimine on vajalik. Mul oli üks klassiõde, kelle ema on arst ja ei lasknud talle kunagi ühtki vaktsiini teha.
Muidu see pepusüst, mille ma viimati sain, oli minu meelest mõttetu.

Mul on täpselt vastupidi! Kooliarst tuleb loetlema, siis ma juba olen valmis minema.

Eks minagi karda seda süsti, aga kartus on alati suurem kui tegelikult see süsti valu. Alati kui jõuan pabistama hakkata ütleb juba arst : Kõik, tubli. Seega ei ole mingit suuremat sorti kartmist, kuid siiski hoidun sellest nii palju kui vähegi võimalik.. Ei ole meeldiv.

Mina kardan ilma asjata, ma ei tea, miks ma kardan, aga ma alati hullult põen süsti pärast. Viimati sain natuke üle aasta tagasi 2008 kevadel vist, see oli mingi "kooli"-süst.
Meil on alati nii, et mingi ports õpilasi läheb siis saama ja mina läksin oma lemmikklassiõega sinna ja oi kuidas me nutsime ja karjusime seal kahekesi, seal süstisaamise toas. Me istusime vastakuti ja siis ma vaatasin teda, samal ajal puhastas arst mu kätt, ma ei pannud seda tähele ja siis kui avastasin, võpatasin ehmatusest ja arstil kukkusid kõik asjad maha.. oh, kui piinlik see oli.

Aga mulle meeldivad süstid, üldse ei karda.

Mul pole kunagi seda süsti kartust olnud, no ei ole midagi sellist et meeldib, aga noh. Ükskord pidi tulema üks hästi valus süst, no eks ta oligi. ja pärast arst küsis "kuidas sa mitte piiksugi ei teinud? NIi vait olid.."

Väiksena ma küll <span style="text-decoration: underline;">väga</span> kartsin süste, aga praegu pole mingit hirmu enam. Viimati sain süsti kevadel, läksin täitsa rahulikult sinna, polnud midagi hullu Ei teagi, mingil hetkel on see hirm lihtsalt ära kadunud.
Ja mis ei ole küll süstidega seotud- käisin paar kuud tagasi perearsti juures ja ta mõõtis muuhulgas ka veresuhkrut ja siis selle mingi asjaga torkas sõrme. Küsis mu käest pärast, et kuidas ma küll nii vapper olin, et paljud mehedki olevat karjuma pistnud. Seda hetkelist torget ma peaaegu et ei tundnudki.

Issand, kui kade ma olen, ma pole kunagi kommi saanud selle eest

Kui kooliarst klassi astub, siis mu süda hakkab peksma, kurku tõuseb klomp ja käed hakkavad värisema.
Need valutud süstid pole üldse hullud tegelikult, aga mõnikord on rohi väga kibe ja siis ma sõna otseses mõttes röögin seal.
Alguses ma palusin tal süsti kiiresti teha, aga seda pidi aeglaselt tegema.
Valus süst oli nii valus, et ma karjusin: "Tõmba välja, tõmba välja!". Pluss veel mõned sõimusõnad.
Õnneks ma saan alles mitme aasta pärast nüüd alles süsti.

Üldiselt süsti ei karda, olen selles suhtes täiesti neutraalne. Kuigi emakakaelavähi vaktsiin oli minul nii tehes kui ka mitu päeva hiljem valus, see süst tehti ka suhteliselt aeglaselt. Siiski on mul meeles mingid lapsepõlvepildid kuidas me õdedega pepusüsti hirmus arstikabinetis elu eest karjusime. Jonnides tõmbad veel kannikad pingesse ning arst üritab sind kuidagi samal ajal veel paigal hoida, need süstid tulid jõuliselt.

Viimast süsti ei mäleta, aga sõrmest võeti küll vereproovi ja no siis läx vere annetamiseks päris jämeda kanüüliga, aga ei olnudki hull asi see 450ml loovutada.

Mina ka viimast süsti ei mäleta, aga kui koolis mingi ettenähtud süst oli, siis ma küll kartsin, aga tahtsin esimene olla, sest siis sai see kõige varem läbi Hirmuga kõige viimane olla, oleks jube

Mina tegelt täieg kardan süste:D viimati kui koolis sain, siis piiksusin veel enne süsti, et mai taha seda saada ja küsisin ikka mitu korda ka son valus:D:D oli küll:angry: aga veider, sellepärast, et kardan, verd andmast ma küll ei jäta. Kunagi võib ka mul kellegi abi vaja minna, ja sellepärast käin verd annetamas, kuigi ise kardan tohutult nõelu ja süste. See nõel, millega verd võetakse doonorikohas on ülisuur ja mul oli niiii valus, kui see sisse pandi aga elasin üle ja elaks veel kord:) Tean seda, et minu klassis oli mitu inimest kes tahtsid verd anda aga tänu sellele ei andnudki, kuna kartsid nõela:confused:

Meil klassis mõni selline kekutaja, kes hakkab juba kooliarsti nähes kilkama: "Kas ma nüüd ikka saan süsti või? Ma nii tahaks saada." Mis mõnu küll selles nähakse.

Olen totaalne süstifoobik.

Mina suhtun igatahes vaktsiinidesse skeptiliselt. Hulk teadjamaid inimesi väidab, et vaktsiinid võivad organismile hoopis kahju tuua (näiteks põhjustada arengus mahajäämist) Ma püüdsin leida ühe hea artikli, mida ka koolis läbi võtsime, aga kahjuks seda õiget ei leidnud. Aga kes on asjast huvitatud võib ju googeldada
Valu pärast ma küll süsti ei karda.

Viimane oli vanaema tehtud, allergiavastane. Suht valutu oli, kuid siiski ebameeldiv.

Käisin täna vereproove andmas. Kunagi ma ei suutnud vaadata, kuidas mulle süstal sisse torgatakse, nüüd vaatan alati. Vist on aidanud hirmust ka üle saada natuke.