Aitäh vastuste eest! See inimene on aga kahjuks juba lahkunud meie seast.
Nii kurb ja vihane olen selle pärast. Ta oli ju nii noor alles. Aga samas ongi hea, et ta ei pidanud kauem seda piina kannatama... mõned ju aastaid on voodihaiged ja piinlevad. Aga ta ei pidanud kaua piinlema.
Sensitiividest niipalju, et leidsime ühe mehe Valgas, käisime ta juures isegi paar korda. Aga ta ütles meile, et asi on juba nii hull, s.t. et vähk on juba nii kaugele arenenud ja areneb edasi väga kiiresti, et midagi suurt ta teha ei saa. Ainuke asi mis ta teha sai, oli valu kaotamine ja energiat lisamine. Ja tõepoolest haige viimsed päevad möödusid täiesti valudeta, ei pidanud isegi morfiumi süstima. Ja niivisi vaikselt piinadeta ta surigi unepealt. Arvan, et see on ikka mõnevõrra parem kui kannatada hullu valu käes ja oodata oma surma.
Usun, et tol mehel on võimed. Ja ta mainis ka, et ta oskab vähki ravida, kui muidugi ei ole viimane staadium.