mul lõigati ära kui olin umbes 6 a
ma mäletan et oli pühap. mai saanud und oma toas kuna kõht oli suht valus ja siis läksin alla elutuppa, lootes et läheb paremaks (vahest läks enesetunne just seal paremaks) .Aga ei. Rääkisin ka emale. Kuna valu oli suht jube, kutsusime kell 6.30 takso (valge mersu:D ) ja sõitsime mustamäe lastehaiglasse. Ma arvasin et olen seal paar tundi ja siis lähen emmega koju koos rohtudega ja nii. Igatahes, arst katsus mu kõhtu mitmelt poolt kuni ta peatus naba all ja see oli suht väga valus kui ta seda kohta puudutas. Ma sain endale mingi suuuuure t-särgi, kus oli mingi suure halli trolli pilt
Mulle meeldis see. Mulle tehti süste ja nii edasi. Siis viidi mind palatisse, ise mõtlesin et kuhu emme läks et millal tagasi koju lähen. Ja nii veetsin seal terve öö kuni ema tuli järgmine päev. Ta tõi mulle igasugu mänguasju, kingitusi, süüa ja igasugu tööövihikuid (tahtsin juba kooli minna, ega kannatanud ära selle ootamisega ning harjutasin igasugu asju töövihikutes) . Kui tuli opi päev siis mu emale öeldi, et kuna ma olen viimane, kes opile läheb (pimesoole inimesi oli veel palju palju) siis on mul suur tõenäosus et ma suren. Ma ise ei teadnud sellest enne. Siis tulid järsku mingisugused arstid tormates mu palatisse, tõstsid mu mingile kanderaamile, toramsid minuga lifti ja sealt suuuurde ruumi, kus olid suured lambid. Mäletan kui üks arsti onu võttis ühe suure noa (mis nägi välja nagu suuuur kööginuga xD) ja siis vaatasin lampe ja tundsin kuidas kõik muutub häguseks jne. Hommikul äkasin,. emme oli sealsamas ja siis oli kõik korras. Mulle meeldib minu arm, ta suht hele ja sobib mu kehaga kokku
Mul keelati õe sülle võtmine, tugevad toidud ära jne. Suht creepy oli alguses. 2 nädalat olin veel kodus
sain haiglast varem ära. Ja olin seal saanud omale üli hea sõbranna (või oli see sõber... kusjuures ei mäleta, tal oli poisipea , või no soeng
) aga kuna me ei jätnud oma kontaktandmeid, siis ma ei mäleta absoluutselt, kes ta olla võis. Muidu, lahe mälestus
Algus oli muidu valus. VÄGA VALUS.