Olen vaikselt jõudnud staadiumisse, kus tunnen, et võin ennast nimetada suhteliselt tervislikuks toitujaks. Muutus on toimunud tasapisi, kuid suurima tõuke ja hoo andis see kui lugesin ühe sporditoitumisspetsialisti soovitust just hea ja tugeva sportliku vormi saavutamiseks hommikusöögiks salatit süüa ja nagu selle soovituse juureski tagamõtteks oli, loksus kõik kuidagi iseenesest edaspidi paika. Kuna ma pole kunagi suur salatisõber olnud, kuid mõtlesin lihtsalt huvi pärast järele proovida, leidsin mooduse, mis minu jaoks pani toimima kogu toitumise - söön tervislikult, kuid ainult neid asju, mis mulle maitsevad. Sain lõpuks aru, et põhjus, miks mulle pole varem üldse maitsenud salatid, supid, kõiksugu pajaroad jne on selles, et need sisaldavad pea alati komponente, mis mulle üldse ei maitse, näiteks paprika, mais, herned vms ja lisaks neile veel asju, mis mulle isegi vastuvõetavad on, kuid siiski mitte lemmikud (keedetud kaalikas, peet vms) ja kes siis ikka tahaks süüa midagi sellist, millest pool on pika hambaga enam vähem okei maitsemeelele ja pool üldse ei maitse? Nii hakkasingi ehitama oma toitumist ümber selliste tervislike komponentide, mis mulle maitsesid ja siis sinna juurde lisama vaikselt uusi avastusi poelettidelt või vanu tuttavaid, mis on olnud küll "okei", kuid mitte päris lemmikud, samuti olen täielikult loobunud toitude lahterdamisest rasva või suhkrusisalduse järgi headeks ja halbadeks, pigem järgin seda, kui palju miskit toiduainet töödeldud on. Protsess on toimunud aegamisi ja endalegi üllatuslikult olen viimastel nädalatel avastanud, et suurem osa mu toidukorvist koosnebki värsketest puu- ja juurviljadest, sinna juurde kanafilee, hakkliha või peekon ja piimatooted, teraviljadest tatar, täisteramakaronid ja näkileivad (seda küll peamiselt seetõttu, et ostes tavalist leib-saia, ei jõuaks ma seda lihtsalt enne hallitamaminekut üksi ära süüa), maiustamiseks on lemmik maapähklivõi, toiduvalmistamisel kasutan kookosõli. Peamiseks motoks on tunda end hästi ja mitte mõelda toitumisele kui millelegi ekstra olulisele, kui tuleb isu või olukord, söön ikkagi ka kiirtoitu, kodus käies olude sunnil poolfabrikaate ja vahel kallimaga telekat vaadates kartulikrõpse, kuid see moodustab kogupildist kaduvväikese osa ja arvan, et see on isegi hea, et selle kaduvväikese osa sinna lubanud olen, sest ühes olen kindel - ma ei taha muutuda inimeseks, kes toidupoes teistele korvi vaadates võpatab, kes näljasena võõras linnas tühja kõhtu kannatab, sest ükski kiirtoiduputka ei paku talle piisavalt tervislikku einevalikut, kes külas olles pakutud koogitükist keeldub, sest see on valmistatud valge jahuga ja tavalise suhkruga või kes näiteks oma lapsel keelab talle pakutud kommi vastu võtta, sest see on transrasvu täis. Kõike võib süüa, mõõdukalt ja kui ma ennast piiramata ja heal meelel olen igapäevaselt täisväärtuslikult ja tervislikult toitunud, siis miks peaksin ma endale keelama pakki kartulikrõpse kui selleks tõesti isu tuleb? Ei peagi
Samas pean paratamatult nõustuma sellega, et tervislik toitumine on kallis. Varem arvasin ka, et mis ta siis ikka nii palju kallim on, kuid nüüd, kui poekorv värsket kraami täis on laotud, tuleb kassas nädalase söögiportsu arve isegi ligi 2 korda suurem, kui vanadel makaroni-pelmeeniaegadel. Lihakraam on muidugi töötlemata ostes odavam (kuid poolfabrikaate pole ma ses osas eriti kunagi armastanud, seega see osa ostukorvist hinda muutnud ei ole), kuid värske toidu suhtes... Jah, kui süüa peamiselt kartulit, kapsast ja porgandit, saab päris odavalt läbi, kui aga tahta näiteks lillkapsast, brokkolit, aedube, jääsalatit, õuna, pirni, banaani, apelsini, melonit, siis tuleb see kassatšekk ikka üpris pikk juba. Lisaks kõik need nn tavatoitude tervislikumad variandid, algul mõtled küll, et mis see glükoos tavalise suhkru asemel osta ei ole, nagunii nii vähe kasutamist, et ostan seda põhimõtteliselt kord kahe aasta jooksul või mis see eurone täisterapasta 50 sendise tavalise asemel siis ikka nii palju kallim on, ainult üks asi ju või kookosrasva jagub ju ka kauaks ja teda võib täitsa osta tavalise rapsiõli asemel, kuigi ta on kallim, pruun riis on ainult natukene kallim, kui tavaline valge, aga... asi on selles, et ükshaaval ei tundu ükski "natuke kallim" asi väga suure väljaminekuna, kuid kui see kõik kokku igapäevatoitumise osaks saab, on suurenenud väljaminekud ikka tõesti märgatavad.
Foorum