EEVA naistekas

Nojaa, aga oleks see peast välja viskamine nii lihtne, et lihtsalt viskad välja ... Tihti kestab see kuid, et kellestki 100% üle saada, vähemalt mul.... Aga nagu ma ka enne mainisin, siis tegelikult sellist asja vaevalt, et teeks, va kui TÕESTII <span style="font-weight: bold;">mõlemad</span> väga armunud. St, et mehe ja selle teise naise suhe oleks niiiiikuiniii lörri läinud. Aga avaldage veel arvamust.

Suhtun positiivselt.

Samuti eriti ei poolda nagu sellist asja.

Ka siis kui keegi sinult mehe üle lööb? Patsutad neiule õlale ja soovid ilusaid aastaid?

Tegelt on päris paljude suhtumine ka selline, et ma olen ise küll valmis üle lööma, aga minu meest te ei käpi...

Kuidas saab sellisesse asja üldse positiivselt suhtuda? Üldse ei salli neid, kes tulevad teiste õnne rikkuma. Eks muidugi selles osas ole õigus, et kui mees annab järgi, siis jäi suhtes ilmselt midagi puudu.

Noh, ma omadest kogemustest tean, et mõnest ei saagi kunagi üle. Ainult unustada on võimalik.

Ja unustamise puhul piisab vaid sellest, et teda uuesti näha........ Ja kogu kamm hakkab otsast peale....
Aga kui valida nt, et kas ise löön mehe üle ja mult lüüakse üle, v ise ei löö kedagi üle ja ei tulda ka minu meest käppima, siis valiksin raudselt selle viimase.

aga kui see mees ei lase ennast peast välja visata?et sina tead küll,et ta juba kellegi oma ja hoiad eemale,aga tema käib ikka peale,hellab,smssib...räägib,et tahab ainult sind,et oma naisega suhe niikuinii karil ja lõplik lahkuminek vaid aja küsimus (kuni üks osapooltest uue eluaseme leiab) mis siis teha? ikka ennast süüdlase ja bitchina tunda või kuidas?

Siiis ei ole minu meelest sina see, kes üle lööb ju. Lihtsalt mees armus sinusse ja tahab oma vanast naisest lahku minna. ( see oleks arvatavasti nagunii juhtunud nagu sa ütlesid)... Sellisel juhul ei ole sina kindlasti süüdi ja ma ei tunneks ennast absull bitchina.

Pole ülelöömine ju?
Kui tõesti nende suhe oleks juba karidel, siis ütleks, et las lähevad enne lahku, kui midagi tõsisemat hakkaks edasi arenema.

Ei oska täpselt öelda, pole selliseid olukordi kogenud, vähemalt ei mäleta, et oleks.

Ja mulle on arusaamatu, kuidas saab hakata meeldima keegi, keda sa näed teise naisega koos? Minul tuleb kohe automaatselt nagu mingi blokk sellisele mehele peale, ei vaata teda sellise pilguga, et oiii, kus teda tahaks vms

Vot mul on sama asi, sellistele meestele ei vaata ma kunagi pikalt silma ka ja nii. Lihtsalt no ma ei tea Kui ikka teise naisega on koos, siis selliseid mõtteid ei tule. Aga teine asi on see, kui naisest saadakse teada siis kui ise ollakse juba kõrvuni armunud...

No sellistest üleaisalööjatest saab tegelt ka aru - suhtumine on selline, et on aru saada et tegemist on kiire lõbusa seikluse otsijaga.
Või sa mõtlesid, et armud niiöelda "kõrvaltvaatajana", meest lähemalt teadmata?

No ma mõtlesin jah pigem seda kõrvaltvaataja värki... Mitte sellessuhtes, et meest nagu lähemalt ei teagi, aga nii, et nagu sõbratasandil vms. Et noh, see peaks välja tulema, et naine olemas on, aga tihtipeale hakatakse seda uurima alles siis kui juba huvi on olemas v nii.... mul päris mitme sõbrannaga nii olnud, et on olnud mingi tuttav, kellega ei olda võõrad aga mitte ka väga suured sõbrad ja siis on tšikk ära armunud ja siis tuleb välja, et poisil tüdruk olemas..... No ja samas on ka neid, kes armuvad mehesse teda lähemalt teadmata, ehk siis välimuse ja keemia põhjal, kuigi see on pigem füüsiline meeldimine siiski...

Kunagi oli mul ka selline juhus.. olin ühest noormehest vägagi huvitatud ja ma teadsin, et ka tema minust. Suhtlesime, saime kokku, kõik oli väga armas.. sellest lihtsalt pidi midagi välja tulema. Siis aga täiesti ootamatult tuli üks tüdruk ja võttis ta endale. Olin ise selles vist süüdi, et ei olnud nii pealetükkiv kui see neiu. Pärast seda ei suhelnud poiss minuga üldse. Tundus, et ta ei julgenud vms. Hiljem vähehaaval ikka suhtlesime ja siis käis peast läbi mõte ta tagasi saada ehk siis sellelt tüdrukult üle lüüa. Olin valmis seda juba tegema, aga loobusin. Mõtlesin, et kui minu silmarõõm temaga õnnelik on, siis pole minul õigust seda lõhkuda. Nüüd on nad poolteist aastat koos olnud, tütarlaps muudkui loeb päevi. Naljaga pooleks mõtlen, et loeb kuni lõpuni, mis tuleb varem või hiljem..Küllap siiski ajapikku unustan kogu selle..

aga kuidas suhtute sellesse, kui mees lööb yle aisa lihtsalt mingi yks õhtu, mitte ei armu kellessegi vaid teeb sellise väikese kõrvalehyppe. kas see lõhuks suhte?

Suhe oleks läbi siis automaatselt.

Oleneb kuidas.. kui ta magas kellegiga mingi õhtu siis on kõik läbi ilma pikema jututa,isegi kui ta väga purjus oli jne. Kui ta lakkus seal kellegiga täis peaga siis VÕIBOLLA annaks andeks kui ta selle inimesega enam tegemist ei teeks (üldse)ja kui ta tõesti heastaks selle kuidagi ja tõestaks et võin teda usaldada..kuigi ma ei usu et ta selle usalduse enam tagasi saab.Kui ta teeks seda teist korda.. siis enam ei andestaks ja saadaks kohe pikalt. Kuigi kui lugeda üle aisa löömist ka selleks , kui mees kedagi teist kallistaks ja käest kinni hoiaks peol (nagu paar) ja ma kuuleks seda kuskilt mujalt siis käigu kah õige kukele.. sest sellest suhtest enam asja ei saaks. Ma ei usaldaks teda enam ja siis oleks ainult tülid,kahtlustamised ja süüdistamised...ehk jube mõttetu suhe.

Olen täielikult sama meelt. Mina ei poolda selliseid asju.

varem olin ses suhtes kiksiga sama meelt, kuid nyyd see juba kaks korda juhtunud ja olen ikkagi andeks andnud:dry:


aga see arvatavasti sõltub ka koos olevatest inimestest.