EEVA naistekas

Kuidas oma ema kutsute?Mina olen eluaeg öelnud "emme", see ei muutu vist kunagi. Sõpradega rääkides räägin ka, et nt. emme tuleb vastu vms, mitte ema tuleb vastu.

väiksena ütlesin emme, nüüd emps;)

Ma ütlen ka emme, kuid mingis suuremas seltskonnas või peol üritan ikka ema öelda. Kuigi vahet pole suht.

Ikka emme. Ja näiteks sõprade emade kohta ütlen ka emme.

Emaga ma väga hästi läbi ei saa... ema ütlen tihedamini kui emme. Isa kohta ütlen tihedamini issi või iss

Emme.Ükskõik kus ja millal.Vahest ka emps,aga ema ütlen üsna harva.

Jäängi emme ütlema elulõpuni.

emme ja emm

kas natuke imelik ei olnud emme pealt ema peale üle minna ?


minul on emme ja nii vist jääb ka. suhtleme niii harva, vb ka sellep ei taha lahti lasta sellest emmest,

pigem ema

Emme, emps, mamash, emm, suuremas seltskonnas ema.


Isa puhul paps, papash, iss, issi, suuremas seltskonnas isa.

ja isa on ka alati mul issi. vend ka räägib nii, ta on 19 ja minu arvates seda ei tohiks häbeneda, see on nii armas.

Emme ikka. Mitte niiviisi titelikult, aga normaalse häälega. Minuarust see ei ole imelik ega naljakas Enamus mu sõbrannasi ütlevad ka emme.

Kui ma emast räägin, siis ütlen ema..aga kodus ütlen ikka emme ja emale meeldib see väga

Emme .

Mina ütlen emale "kuule"

Et umbes: ,,Kuule, kus oled, tule siia?" "Kuule, kas me lähme sinna" jne .
Sõprade seltskonnas ei räägi sellistel teemadel (ntx kui ema helistab ja küsitakse, kes helistas siis ütlen ,,Ah oli üks...").
Sugulastega rääkides, ntx kui küsitakse ,,Kus su ema on?", vastan et: ,,Xxxx on seal" , kasutades ema eesnime.

Mina ütlen ka emme, ise juba suur inimene (20) aga ikka emme ja issi. Mu empsule ei meeldikski kui ma talle ema ütlen, ta ei ole selleg harjunud, me oleme sellest temaga ka rääkinud. Ma jäängi vist emme ja issi juurde terveks eluks. Lihtsalt nii harjumatu oleks öelda ema või isa. Sõprade seltskonnas ei suuda ma ka öelda ema, vahet ei ole. Mu emme on emme ja jääb emmeks:D

Olen 24-aastane, kuid ka minul on emme ja issi ning selleks nad jäävadki vist "Ema ja isa" on kuidagi nii ametlik. Tihti räägin just ka, et ikka "minu emme"

Emme . Palju parem on öelda emme kui ema. Vahel ütlen emps ka, aga enamasti ikkagi emme.

Kaks varianti : emme & emps.. et tavaliselt ütlen empsile ise ikkagi emme, aga muus seltskonnas tavaliselt emps.