Mina ja minu sõbranna käime juba pikemat aega ühel kursusel. Kohe esimesel päeval hakkas sõbrannale silma seal üks noormees ja nüüd juba vaikselt aastake vesistab sõbrants tema jäele suud. Nii palju kui ma ka teda lükanud ei ole, sõbranna siiski midagi ette võtta ei julge või võib-olla väga ei tahagi, ma ei oska öelda. Täiesti juhuslikult, kui parasjagu milelgipärast sõbranna kursuse ühest tunnist puudus, sain selle noormehega jutule. Mõtlesin, et väga hea, saame tuttavaks ning järgmine kord juba saan sõbrannat ka talle tutvustada. Temaga vesteldes selgus, et meil on väga palju ühist ning jutt ei tahtnudki otsa lõppeda. Ja lõpuks tunnistas noormees, et on juba pikemat aega julgust kogunud, et mind välja kutsuda! Olen kergelt öeldes segaduses. Sõbranna meeletult armunud ei ole, aga samas tean, et talle absoluutselt kindlasti ei meeldiks see variant, et mina tema silmarõõmuga välja lähen. Olen ausalt öeldes suhteliselt kurb, sest noormehega klappisin tõesti uskumatult hästi ja huvi on mõlemapoolne.. Ei taha ka samas halb sõbranna olla. Mida arvate Teie? Kas on kellelgi sarnaseid kogemusi olnud?