EEVA naistekas

Sama siin. Elu niigi lühike,et see veel lühemaks teha ja need,kes endale käe külge panevad on vaimselt ebastabiilsed ja nõrgad ja üldse õrnahingelised.

Minu arvates on selliste asjade puhul parem karta kui kahetseda.. Ühel kallil inimesel olid sellised mõtted, kuulasin ja olin olemas, ma poleks kuidagi suutnud talle öelda, et tead, tee mis tahad vms. Ma poleks iial endale seda andestada suutnud, kui siis midagi juhtunud oleks. Praeguseks on ta oma probleemist aru saanud ja ma olen nii õnnelik selle üle. Ütles, et see oli kohe automaatne mõte tal.

See ongi et ma saame ainult toeks olla mitte hukka mõista. Ma olen näinud palju selliseid inimesi,keda ei toetata ja öeldakse veel et tee siis ära....Aga olgem ausad paljud inimesed on julmad ja tõukavad veel sellist inimest takka....Ma ei tahtnud oma tekstiga kedagi solvata ega haavata...Enesehävitamine ja enesetapp on küll erinevad mõisted...Aga kui inimesed hävitavad ennast teadlikult erinevate mürkidega,siis uhu see tegelikult viib,kaua see inimene meie seas ei viibi....Ja aga selleks et inimene endale kätt külge ei paneks,saakski kaas inimesed ainult toetada ja rohkem hoolivamad olla...

Näiteks kui Anorexik kaalub 28 kilo ja tema elunäitajad on riskantsed ja talle öeldakse et ole hea söö....Ta keeldub söögist,siis toidetakse teda kuntslikult,aga elu lõpuni seda teha ei saa.....Ta keeldub söögist ja sureb....Ta sureb oma haigusesse mis on ka psühhiline haigus nagu need kes on Depressioonis.

Kui inimene otsib sel viisil tähelepanu, siis tuleks talle seda anda, mitte lasta tal vaikselt vajuda.

jah, mul on täpselt sama asi. Olen üritanud, aga mul ei ole lihtsalt julgust teha. Iga päev mõtlen, et teeks selle juba ära, aga ikkagi ei ole julgust.
Ja, teadmiseks, ma ei otsi mingit tähelepanu, mul on lihtsalt eluisu täiesti otsas,
Mu ema on ka öelnud, et kes sind ikka igatseks, kõigil oleks suva.. Ja see on päriselt, ta ütleski täpselt niimoodi, mul ei lähe see meelest ära..
Ja palun, ärge hakake sõimama, tahtsin lihtsalt kirjutada...

Kui kas ei ole nõrkus oma kallist lähedast inimest mitte aidata? Teha kõik, et ta end ie tapaks? Need, kes siin enesetapjaid kritiseerivad ja mingeid ulmeasju räägivad, pole tõenäoliselt ise ühegi enesetapjaga lähemates suhetes olnud. Vähemalt ma ei kujuta ette, et keegi oma enesetapu teinud sõbranna, ema, isa või kallima kohta ütleks, et ah, oligi nõrk, savi.
Inimene, kes tahab end ära tappa on tõenäoliselt suures depressioonis, ta ei mõtlegi selgelt.

Mina soovitan siiski enesetappu mitte teha.
Ja lähedaste öeldud sõnad, et sind pole vaja või midagi ei juhtks, kui sind ei oleks, need on tihti öeldud mõtlematult.
Tegelikult ei taheta lahti saada oma perekonna liikmest, aga lihtsalt oma lolluses ja vihas öeldakse selliseid jubedusi oma lähedastele teinekord.
Kuid ma ütlen seda, et mingi poisi pärast pole küll mõtet enesetappu teha, uskuge te ei tähendanud sellele poisile niipalju, kui tema teile tähendas, kui enesetappu tahate teha.
Seega pole selline poiss väärtki enesetapu tegemist.
Elus on ikka raskusi, aga tasub neist üle olla ja edasi minna, loomulikult ma mõistan masendust ja eluisu vähesust, mis mõnedel hetkedel tekib, see on jube asi, aga on võimalik sellest võitu saada ja edasi elada ja lõpuks oled õnnelik, et elus oled ja suudad oma elu parandada või korda saada.
Kuid tuleb jah arvestada, et elus ongi probleemid, nende pärast ei tasu ennast veel tappa, probleemidega tuleb võidelda või siis neist lihtsalt üle olla, kui midagi teha ei saa.

a, muideks ma ütlen, et kui ma proovisin ära külmuda üks päev, siis ma mõtlesin,et sureks vaid ära... Ma ei taha enam üldse elada. Klassiõega plaanime talvel enesetappu teha.
Ma olen juba enesetapule mõelnud mitu aastat ning ma arvan, et ma kunagi teen selle ikkagi ära, aga ma ei tea, kuidas.
Ja noh, ma ikkagi proovin vahepeal..
A, ma küsin seda, et kas veenide lõikumisega on ka võimalik ära surra? Nt et veri jookseb välja vm. Kuigi ma ei usu eriti.

Kas sa tõesti arvad et me jagame sulle siin nippe kuidas seda teha? Mille pärast sa surra tahad? Mis asi su elu juures sind nii väga häirib?

Kuidagi väga kergekäeliselt räägid sellisest teemast. Jääb mulje nagu
oleks see asi mis tuleb "ära proovida", aga tegelikult saab seda teha ju
ainult üks kord. Mõtle ikka laiemalt natuke.
Loodan, et kunagi kui vanem oled, siis mõtled oma praegusele jutule ja tunned, et ei tea mis sul arus oli. Aga jaga oma muret...

ei, ma küsisin lihtsalt.
Ja, neid põhjusi on ikka väga palju, ma ei leia praegu mitte ühtegi head asja oma elu juures. Noh jah, keegi nagunii ei mõistaks.

Ei räägi, ma tõesti proovisin, aga ei tulnud sellest midagi välja. Ja ma ei taha ära proovida, ma tahan tõesti "seda" teha, aga ma ei tea, kuidas.
Sry, kui vale mulje jäi ja end valesti väljendasin jälle.

<span style="font-weight: bold;">Cupcake </span>- su juttu on lausa õudne lugeda, ma ei saa aru, kuidas saab keegi suhtuda nii kergekäeliselt sellisesse asja nagu enesetapp? Kas sa saad reaalselt aru ka mida see tähendab? Ma ei tea ühtegi asja, mis oleks piisavalt mõjuv, et endalt elu võtta... Sa ütled, et ei leia praegu ühtegi head asja oma elu juures? Äkki püüad rohkem otsida. Ja samuti arvad, et keegi ei mõista sind? Kas oled üldse kellelegi oma muresid rääkinud? Pean silmas nt. psühholoogi. Ma siiralt loodan, et sa ei tee seda kohutavat tegu, sest kui inimesele on elu antud, siis ta ei tohiks seda ise lõpetada...

Selline vastus, nagu "neid põhjusi on nii palju," ei ole piisav. Kui sind tõsiselt midagi oma elu juures häirib, siis sa tead põhjusi. Ja ma küsiks, et kas sul tõesti pole mingid kirge mingi asja vastu, mis sind inspireerituna võiks hoida, näiteks sport, laulmine või mõni muu hobi, mis läbi aegade inimeste elusid on päästnud.


Äkki alustaksid sellest, et kirjeldad põhjalikumalt, millega sa oma elu juures rahul pole, sest me kõik tahame sind siiski aidata.

Võiksid jah omal südamelt asjad ära rääkida, saad seda siin ju vabalt teha.
Me püüame ikka sind toetada siin, sa ei ole üksi selles asjas.
Enesetapp on ikkagi jube asi, palun ära tee seda.
Kui saad südamelt palju asju ära räägitud, eriti neid mida sa rääkida ei julge kellelegi, hakkab sul parem.
Me kindlasti püüame sind aidata ka vaimselt. nagu oskame.

Ja tänan, et te nii heasüdamlikud olete, see tähendab mulle palju.
mul pole pmst mitte ühtegi hobi, ainult istun kodus koguaeg.
nii,ma siis kirjutan,mis need põhjused on siis: mul on väga jube pere, koolis on halvasti, mul on ikka väga halb tervis,mul pole ühtegi sõpra,ma lihtsalt ei ole leidnud mõtet, miks ma elan, ma ei tule ju kellelegi kasuks, ainult rokastan ja tarbin, ema on kannatanud mu pärast jnejne. üldse on eluisu otsas, ma ei oskagi neid kõiki põhjuseid praegu välja tuua, sest ma praegu väga haige ja pea lõhub ning ei jõua mõeldagi enam.

a, mul tuli veel meelde.. olen väga kole( see pole vale), koolis on üks väga jube õps, kardan koolis käia, bussi peal koguaeg kõik mõlisevad muga(kambakesi tulevad nagu kallale), kõigil on must jumala pohhui, klassiõed-vennad on väga õelad... jne.

Ei saa ikka nii olla,et ühel inimesel on nüüd kõik nii kehvad ja üldse mõelda,et miks ma elan. Tundub,et sa ise ei taha absoluutselt mitte midagi teha vaid lepid sellega ja halad.

Mine kooli psühholoogi juurde, või pöördu mõne muu usaldusväärse isiku juurde, kes võiks sind õigesse kohta suunata. Mõni tore õpetaja? Ma ei usu, et sa siit foorumist väga abi saad. Kui keegi veel sulle julmalt ütleb, siis ole sellest üle. Võta kindel siht silme ette ja murra sellest jamast välja.