EEVA naistekas

Kui ta tahab ennast ikka tõsiselt ära killida, siis lasku aga käia. Genofondi parandamine on ikka tervitatav nähtus olnud!!! Ise tean samamoodi inimest, kes üritas. Kuigi sai tal KÕIK vahendid käest (ja käeulatusest) võetud, siis enesetapja leiab ikka mooduse- konkreetne isik suutis nii "vasaravõtme", kui ka hariliku pliiatsiga oma veene läbi lõigata!! Seega- GO AHEAD!!!

See, kes tahab enesetappu teha on nõrk!
Eks me kõik mõtleme, et kui poiss/tüdruk maha jätab siis ei taha enam elada, aga minu mees ütles mulle, et keegi pole asendamatu.

Minu meelest pole enesetapja midagi nii nõrk. Enesetapp vajab suurt julgust ju. Mina näiteks ei julgeks nööri kaela tõmmata või kuskilt alla hüpata.

Minu jaoks on see teema liialt keeruline ja alati ju erinev ning lause "See, kes tahab enesetappu teha, on nõrk!" kõlab minu kõrvus kuidagi väga halvasti.. süüdistavalt vms. Kõik inimesed ei olegi ühtmoodi tugevad ning kui pidevalt midagi halba juhtub, siis tulevad ikka sellised mõtted, aga just selleks ongi vaja kedagi, kes jõudu juurde annaks, mitte siis ei räägitaks "Oi, sa oled nii nõrk, kuidas sa küll hakkama ei saa..".
Kuigi omaette teema on veel see, kas sellist juttu räägitakse tähelepanu saamiseks ja "moe" pärast või on tõesti selline tunne.

Minu arvates on see kahe otsaga asi. Selles mõttes, et ühest küljest on see inimene nõrk, et ta arvab, et ei suuda oma probleemidega muud moodi hakkama saada, kui et on vaja endalt elu võtta, teisest küljest on ta aga väga julge, kui suudab rikkuda loodusseadust ja kätt enese elu vastu tõsta...

Tean isegi paari inimest, kes enesetapu teed läinud. Enamasti juhtus see mitmendal katsel. Veene võib ta muidugi lõikuda palju tahab, enamasti ei sure selle kätte. Veri jääb enne kinni ja on natuke paha olla.


Mina soovitaksin ikkagi üritada sõbrannale toeks olla ja võib-olla aidata tal näha elu õnnelikke pisiasju. Põhjusi mille nimel elada, unistage tulevikust, leidke koos mingi hobi, mille kaudu kohtute uute inimestega. Kindlasti tuleks hoiduda alkoholist, paljud enesetapud tehakse just tänu alkoholile.


Soovitaksin ikka sõbrannale toeks olla ja tulevikus, kui tal raske aeg mõõdas ja sul abi vaja, on ta kindlasti sinu jaoks olemas.

vaidleks vastu. mu "õe" sõbranna lubas ja lõpuks tegigi. kahjuks rääkis ta sellest ainult internetis, nii et ta sõbrad ei saanud ta plaanidest teada.

Tahtsin just seda lisada. Nad on väga tugevad ja lisaks veel egoistlikud- nii lihtne on neil põgeneda ja nende mured lõppevad. Sageli jäetakse maha aga teised, kes sageli peavad edasi tegelema nende samade muredega.
Mu venna sõber kõndis metsa ja mingi noore puu juurde tõmbas end oksa. Endal kodus vastsündinud kaksikud poisid. Kas sel naisel oli nüüd lihtsam?

Ka tõsi, aga nõrk selles suhtes et ta oli nõrk et jätkata. Ta oli nõrk, et ei suutnud oma probleemidega hakkama saada. Aga see on ka ainult minu arvamus.

Minu sõbranna oli vaid 15aastane kui tuli õhtul peolt koju. Samal päeval oli poiss ta maha jätnud ja kuna ta oli purjus ka siis ta läks köögi akna juurde ja hüppas 4 korruselt alla. Ema ja vend magasid teises toas. Õudne! Siiamaani ma ei mõista, miks ta seda tegi. Noor inimene, elu oli kõik ees ja paljugi oleks saanud parandada.

Armastatud inimesele ei soovi ju kunagi halba, miks siis oma surmaga lähedastele haiget teha?

kui eluisu otsas siis ollakse isekad ega mõelda lähedastele.

Eriti vihkan neid inimesi kes ähvardavad oma kallimat, et kui too peaks teda maha jätma, siis ta tapab end.

-

Ma olen võimalik et imelik, kuid ma isegi mõistan vanureid, kes endaga nii teevad. Mu vanavanaisa poos end üles, sest ta ei tulnud enam oma eluga toime, tema elu oli valulik. Samas, teda leidis surnuna tema enese poeg - minu vanaisa.. Seega, väga kahe otsaga asi. .
Muidu leian enesetapmisest kõige suuremat egoismi üldse.

Barbie.............. enesetapp ei ole nõrkus..kas sa kujutad üldse ette millist jõudu läheb vaja selleks et nöör kaela panna ja tool alt ära lükata.Või ronida kõrgele posti otsa ja sealt alla hüpata...See on pigem ülim tugevus..Muidugi jah need inimesed kes pidevalt ähvardavad et nad teevad seda,siis on see küll tähelepanu vajadus.Aga kunagi ei tohiks eirata seda kui inimene on masenduses,nutab ja ütleb et ei jaksa enam....Sest iga inimene on individuaalne ja kõigi psühhika ei ole ju sama.....Me ju ei tea mitte kunagi mida see teine isik tunneb või mõtleb...Mõned enesetapu katse tegiad kes proovivad seda teha tablettidega lõppkokkuvõtteks ei tahagi surra vaid jäävad sellest laksust sõltlaseks ja tahavad hoopis kogeda seda tunnet veel ja veel....Need kes lõiguvad: Lõikumise ajal vallanduvad välja sellest inimesest pinged...Ta tunneb et ta kontrollib midagi ehk siis iseennast...Tavaliselt need kes lõiguvad tunnevad et nad on milleski süüdi ja siis selle läbi karistavad ennast...Ma isiklikult ei mõista hukka mitte ühtegi enesetapu sooritanu, mitte ühtegi sõltlast,mitte ühtegi alkohoolikut,sest meie ju tegelikult ei tea selle põhjuse tagamaad....Võtame noored tüdrukud....Paljud võivad olla seksuaalselt ära kuritarvitatud olla.Kas siis kasuisa või päris isa pool või kelle iganes....Mõni nooruk tunneb ennast üksi kuna ta on natuke kogukas ja ei sobi nii hästi ühiskonda ja teda noritakse....Muidugi tunnevad need noored siis et milleks kõik see...Keegi ju ei armasta ega hooli.....Meie ühiskond ja kõrvalised inimesed võiksid lihtsalt natukegi hoolivamad olla....

Mis on üldse tegelt enesetapp....Kas siis anoreksikud ei ole enesetapjate rühmas?
Nad täpselt sama moodi ju hävitavad ja tapavad ennast,aga lihtsalt vaikselt...Nende pered kannatavad ju ka kui nad näevad kuidas laps nälgib või oksendab....Sellist enesetappu on ju just raskem taluda kui sa ise näed seda igapäevaliselt..Kuidas su laps või lähedane sõber või kes iganes ennast lihtsalt hävitab....Sest olgem ausad ainult 44% anorexikutest paranevad..Ja teised surevad...See on küll enesetapp mis on ühe tekkinud haiguse käigus.....aga need kes poovad ennast ülesse nemad ka ju teevad seda haiguse käigus nagu depressioon...Või alkohoolikud kes hävitavad teadlikult oma maksa või on ohtlikud deliiriumi ajal oma lähedastele....ja ka jälle põdedes haigust.....Nii et kes meist siis pole enesetapja???

Mina pole.
Ega siis igaüks ei põe üht sinu ülatoodud näidetest.

Nupsulik.........ma ei väitnudki et me kõik oleme.....Ma lihtsalt tõin erinevaid näiteid.....

Kuid kas see siis ei ole nõrkus mitte reaalsele probleemile vastu seista, jätta see teiste kaela? Üks asi on tõesti end puua, kuid neid viise ongi veel, mis tegelikkuses ei olegi nii raskelt toestatavad, eriti kui inimene tõesti suures masenduses on. Väga - väga kaheotsaga asi. Siin ei saagi olla just seda õiget vastust. Ning jah Annabell1984, kuid sinu väidete põhjal saaks seda väidete rada edasi arendada ja lõpuks tuleks välja et elamine ongi enesetapmine. Kuid antud väited ei ole valed, kuid enesetapp ja enesehävitamine - pean seda <span style="text-decoration: underline;">enda</span> jaoks natuke erinevateks mõisteteks.

Ongi erinevad mõisted. Anorektikute soov ei ole ju ennast ära tappa või vastupidisel juhul väga piinarikas viis seda teha. Võib siin filosofeerida jah, et üks ja teine tegevus on kaudselt ka enese tapmine, kuid siin ikka konkreetsest aktsioonist juttu ju.
Ja enesetapuks ka hulk muid põhjuseid, mitte ainult ületamatud probleemid, mida lähedasemad pärast lahendama peavad jääma. Näiteks lein, ravimatud haigused. Sellises olukorras ei mõtle ju teistele, pigem sellele, mis endale parem tundub. Kaua sa ikka teiste nimel elada jaksad. Pole küll õigustus neile, aga mingil määral mõistmine ehk ikka.