EEVA naistekas

Nimelt asi selles, et sain neti kaudu tuttavaks ühe tüdrukuga. Suhtlesime reit/msn/orkut. Alguses oli suhtlemine

suhteliselt kuiv ega saanud eriti juttu jooksma, kuid kuna mõlemal oli huvi olemas, siis jätkasime ikkagi ja lõpuks jutt

hakkas jooksma. Huvi ja kiindumus üksteise vastu kasvas. Läksime üle sõnumitele ja saatsime umbes 100

sõnumit 4-5 päevaga. Siiamaani on kõik tore ja hea, super lausa. Saime läbi nagu parimad sõbrad, rääkisime

mis nädalavahetustel tegime jne. Kasutasime vahel sõnu nagu kallis ja musi jne. Mainiks ära, et kuni selle

hetkeni polnud kordagi suhelnud lives (telefonis/päris elus). Mõned päevad tagasi otsustasin, et võiksime kokku

saada. Läksime siis koos kooli. Tol päeval helistasin ja nägin üldse teda esimest korda. Nüüd edasi tuleb see

masendav ja segadust tekitav osa. Päris elus suhtlesime me nagu võhivõõrad, kes esimest korda kohtunud.

Kõik oli kuiv, pingeline ja napisõnaline. Hetkel olen täielikus segaduses:S On see normaalne? on siit lootus, et

meist areneb üldse midagi edasi? Selles mõttes, hetkel selline tunne, et see inimene, kellest ma olen huvitatud

on nagu olemas (msn/orkut) kuid samas ka pole (päriselus teistsugune). Tol hetkel, kui temaga kokku sain, ei

olnud väga suurt ärevust/oote hirmu sees, kuid kui pärast meie kokkusaamisele hakkasin mõtlema, lõi hullult

liblikad kõhtu ja üldse väga haige tunne:S Näiteks paar päeva tagasi pani ta endal uue pildi üles....enne seda kokku saamist oleks ma raudselt seda kommenteerinud...aga nüüd on selline tunne, selline tunne... et ma ei tea ise ka nagu...tundub et msnis on ka suht blokk peal (mitte tahtlik) meil mõlemal. Selline haige tunne, et inimene, keda ma tean, tegelikult ma ei tea üldsegi...ma ei tea kas seda kõike on üldse võimalik sõnadesse panna:(( tegu on nagu mingi sisemise konfliktiga:S:((

Peaks ma veel temaga kokku saama? Nii tahaks, et sellest midagi saaks, nagu väga. Oskab keegi aidata või soovitada midagi. Iga väiksemgi nõuanne on oodatud.

ma ei tea, miks need vahed siia sõnumisse nii jäid.. aga see selleks.

See on see internetiühiskond Ma ise kipun ka internetis rohkem suhtlema, sest minu ümber LIHTSALT EI OLE inimesi, kellega oleks millestki rääkida (ilmselt tuleb see sellest, et ma väikses linnas elan). Aga mul ei ole veel kroonilist suhtlemisprobleemi tekkinud..

Üldiselt, OLE AUS. Räägi talle, mida sa tunned. Kaotada pole niikuinii midagi, pealegi on elu tunduvalt lihtsam, kui inimesed on üksteise vastu ausad. Võin kihla vedada, et ta ka omaette igasuguseid asju mõtleb selle asemel, et rääkida. Ja siis kutsu ta uuesti välja.. ja kui mingi vaikusehetk on, siis ütle, et alati ei peagi rääkima, et naudid erilist vaikusehetke Minule küll meeldib vaikida, sõnad on üsna tihti ülearused. Ühesõnaga, räägi see sama tekst talle edasi, mis sa siia kirjutasid

Ma soovitaks rohkem päriselus koos olla. Olen päris kindel, et see võõras tunne läheb üle. Enamasti ongi nii, et kui esimest korda ikka näed siis kuidagi võõras või nii, ehk saate jutu samamoodi jooksma nagu msnisgi. Tuttav tunnne.

et ühesõnaga sa tahad siis öelda et mul on krooniline suhtlemisprobleem? okeiii:D tegelikult on tema üldse esimene inimene, kellega ma nii pikalt läbi interneti üldse oma elus suhelnud olen..kuna ikkagi alguse tegin ma temaga neti teel.

Ühesõnaga, pean püüdma rohkem päris elus koos olla, olenemata sellest, et hetkel pole see kõige mugavam ja lootma et kunagi läheb see võõras tunne mööda?

Ma usun, et harjute ära üksteisega, kui koos olete. Tavaliselt nii on.

Te kõik oletegi ju pabinas ja häbelikud esimesel kohtumisel. Üks poiss ütles mulle väga mõistvalt, et ta natuke kardab kokku saada, et tal piinlik, sest me algus ju kokutame ja ,et ta pabinas ka.

Mul on ka nii, et internetis kipun aktiivsem olema ja kui silmast silma räägin, siis hoopis tagasihoidlikum. Arvan, et see on normaalne.
Kindlasti kutsu ta veel välja ja kui aeg sobiv, räägi taga sellest asjast.

On endal ka nii juhtunud .. kõik võtab aega .. ei ole mõtet kiirustada.Kutsu ta kindlasti veel välja,kui tüdruk on ikka samasugune siis näita sina aktiivsemat poolt .. siis tekib tüdrukul tunne,et sa tõesti tahad teda jne. ning siis muutub temagi vabamaks.Edu

See normaalne, et interneti teel suhtleb inimene vabamalt kui päriselus.
Netis kaob hirm, aga päriselus tuleb kui reaalsus vastu ja hakkad pabistama "mida rääkida, kuidas olla"
Asja võib teist saada, siis kui olete mõlemad sellest huvitatud..
Ma olen kindel, et ta pablab kodus samade asjade pärast nagu sinagi...Olge rahulikud, küll kõik ise paika loksub

Irw, ma ei pabista päris elus rääkides ka.. aga lihtsalt arvuti taga olles saab oma mõtte rahulikumalt läbi mõelda, sest ei pea ringi vahtima.

hmmm
ma arvan et see tuleb harjumatusest alguses..
mul oli ka oma poisiga nii et saatsime messe ja rääkisime telefonis, aga kui kokku saime, olima nagu mõlemad kuidagi teistmoodi, natuke häbelikumad,,,aga ajaga see muutus, lõpuks tundsin ma end tema juuresolekul hästi vabalt:D(me enam koos ple aga see ple oluline)

ma arvan et saage veel kokku ja ära heida meelt sellepärast. ära nätiagi välja et oled kuidagi häiritud,, püüa ise olla natuke vabam ja küll ka tsikk järgi jõuab

Saage vast rohkem kokku, siis kaob selline piinlikkus ära..Silmast silma on ikka raskem suhelda, kuid nii õpib inimest palju rohkem tundma kui msni või orkuti teel;)

Mina ka mitte, aga paljud pabistavad
Olen seda ise pannud tähele kuna mul oli ka paar koolivenda kes msnis olid kõvad lobamokad aga silmitsi olles ei saanud sõnagi suust välja

No okei, eks ma ürita siis edasi:) annan millalgi teada kuidas on läinud.

Väga tuttav teema muidu. Ma sain ka oma poisiga tuttavaks just neti teel . Kui otsustasime kokku saada, siis kartsin ka, et äkki jutt ei jookse jne., aga õnneks seda probleemi ei tulnud . Arvan, et kui te veel kokku saate, küll siis jutt ka jooksma hakkab

Yeah, vähemalt te saite kokku...
Naerata rohkem, mõtle, kui hea sul temaga neti teel rääkida on...ja lähebki:)
Edu!

Nojaa...nüüd on asjaga ühel pool- enam ei suhtle.

Saime ühe korra veel kokku ja siis jooksis jutt juba paremini...kui peale seda kokkusaamist temaga suhtlesin (näiteks saatsin sõnumeid), siis olid vastused minimaalsed ja külmad. Küsisin ka, et kas mina tegin midagi valesti- vastus oli et ei, koolist stress ja kiire jne. Nüüd vaatan ma et ta on kellegi teise juba leidnud (2 nädalat möödas)...väljavalitu, paneb orkutisse temast pilte jne.

mul on nii, et ma alati üritan vältida seda, et suhtlemine jääbki ainult selliseks, et mingi messid ja msn umbes. kui inimesega rääkida tahan siis kutsun ikka kuskile välja vms
ja see tõesti aitab, kui kohe alguses nii teha.