EEVA naistekas

Mul on ühe poisiga nii. MSNis saame väga hästi läbi, võime kasvõi 7.5 tundi järjest vestelda. Igasugune meie2-teema, komplimendid, ilusad sõnad. Aga me räägime nagu sõbrad, kunagi pole rääkinud sellest, et me võiks olla paar. Kuigi ma sisimas tahaks seda. Ta on öelnud, et usaldab mind ja räägib minuga asjadest, millest kellegi teisega ei räägi. Et ma kiirgan positiivset energiat. On isegi rääkinud, et võiksime koos looduses jooksmas käia, ta võiks külla tulla jne. Ütleb, et ma olen üks parimaid sõpru, kes tal kunagi olnud on.
Samas kui me koolis iga päev kokku saame, siis me ei räägi üldse. ainult tere või tsau. Silma ka ei julge meist kumbki vaadata. Samas tingib selle ka ümbrus: kui juba kasvõi lähed mõne poisi juurde ja annad oma vihiku nt., siis juba vilistavad, karjuvad igast asju. Niisiis koolis oleme eemal üksteisest.
niisama välja jalutama ta ei saaks mind isegi kutsuda, sest ma elan linnast väljas, ei saa iga hetk kohale minna ju.

Mida arvata? On see mingi võlts sõprus? Või hoopis midagi muud?

See on ju alati nii, et kirjutada on lihtsam kui näost näkku rääkida. Sellest hirmust tuleb lihtsalt üle saada ja tere-head-aega asemel paar sõna rohkem juttu rääkida.


Ja miks sa üldse põed nii väga, mida teised arvavad? See on sinu elu ja ja ei pea ning ei tohikski teiste järgi elada ning sellepärast oma sõbraga näost näkku suhtlemist katki jätta. Nii sa ei saagi teada, kas teist üldse võiks midagi enamat välja tulla. Või mõtle kas või selle peale, et need kes vilistavad või karjuvad, on lihtsalt kadedad, et neil nt sellist sõprussuhet ei ole. Saa kompleksidest üle ja elu ongi kohe palju rõõmsam:) Päikest;)

Aga üldse see koolivärk: nagunii 10 minutiga vahetunni ajal ei jõuagi millestki rääkida. Samas, kui koolis ei räägi, siis mujal me ei kohtugi...

Mõnikord ma hakkan üldse kahtlema, kas need ilusad sõnad saavad tõsi olla, kui tegelikkuses ta nii külm on. Ja kui temaga jälle rääkima juhtun msnis, siis need kahtlused kaovad.
ta ükskord isegi ütles, et mina olen pidevalt ümbritsetud oma sõbrannadest ja teistest klassikaaslastest ja ta ei saa minuga rääkima tulla...
ja 1 erand on olnud: hommikul, kui mina oma klassi juures ootasin(teisi veel polnud), siis ta tuli vastu ja me rääkisime. aga see oli ka juba 6 kuud tagasi...

Eem... No mul suht sama asi selle vahega, et lihtsalt nende inimestega kellega ma msnis suhtlen mul ei olegi võimalik nagu igapäevaselt näha. Nt, mõned kellega ma msnis suhtlen, poisid nagu, on minust hullult pöördesse läinud aga samas päriselus pole suhted poistega küll nii roosilised. Aga see vähemalt näitab, et ma suhelda oskan, lihtsalt päris elus jääb julgusest puudu.

uh , eelmine aasta olin ühte poissi niiväga kiindunud , ja läbi msnni olime nii lähedasteks saanud , kuid samamoodi , koolis 0 sõna ! kui tema läks paraleel klassi , siis ta hakkas mind solvama , sõimama jne ... hullult egotses , et tema umbes parim jne..


Otsustasin et blockin teda elulõpuni , ning msnnist olen ta ammu kustutanud , koolis kui möödaläheb , ignoreerin täielikult . Pole vaja selliseid kellele ma ei meeldi ja kes mind solvavad. See rikub vaid närve.


Praegu on mul niivisi , et klassivennaga räägime pidevalt . Ta elab ka läheduses... Alati kui midagi on vaja helistab ta esimesena mulle , bussis pidevalt räägime , küsib tihti : " Kas lähme täna koos koju ? " Jutt vägaväga jookseb . Olen temasse väga kiindunud ja isegi oma asju tema kätte usaldanud , kuigi usaldan ainult parimat sõbrantsi ja teda ning peret . Ma ei kujuta ette , kas tulevikus võib sellisest heast sõprusest tulla veel midagi enamat ?

Mina usun,et ta on lihtsalt veidi arg.Aga äkki üritad ise temaga rääkida koolis?Näiteks,kui ta korraks üksi jääb,siis mine temaga rääkima.Kui teil msnis jutt jookseb, siis ei tohiks ka koolis erilist probleemi olla:)10 minutiga ei saa küll palju rääkida, aga mingi algus saab siiski tehtud.

Mul räägib üldse terve kool, et ma käin poisiga keda ma isegi ei tea.

-Mannu-, miks Sa lased end häirida sellest, mida teised arvavad? Kui Sa pole piisavalt enesekindel, lepid teiste arvamustega, siis võid õige hetke/suhte/poisi maha magada. Proovi temaga näost näkku rohkem suhelda. Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda!

Äkki ma tundun talle siis pealetükkiv?

Kui teil MSN-is kõik klapib, siis ma ei usu, et Sa pealetükkivana tunduksid. Lihtsalt, proovi vaikselt ja rahulikult. Esimest korda ütle lisaks "Tsaule" talle veel midagi ja mida aeg edasi läheb, seda rohkem püüa rääkida. Ära kohe esimesel hetkel teda jutuga üle külva. Ja kas need ilusad sõnad, komplimendid jms ei anna juba märku, et ta sinusse armunud on? Ma arvan, et see poiss on natuke arg.

Ma siis üritan, esmaspäeval on vähemalt midagi natuke küsida ka(kui just ei juhtu msnis rääkima...)

Täpselt.Tuleb vägagi meelde see aeg kui ma sise veel süütu olin;)

Aga teema algatajale.Sa kutsu teda kuhugi,kinno vms.. kus sa saad olla temaga vaid kahekesi.. ja kui kutt on arg,siis PEAD sina (mis sest et oled ka võibolla arg) siiski ise julgem pool olema.

Igaks juhuks mainin sellist asja mida ise olen täheldanud et,osade inimestega on internetis ülihea klapp jne,aga kui reaalelus koos oled siis ei olegi mitte millestki rääkida.ja klapp on olematu.suhteliselt huvitav elueripära,ja vahest ka suur pettumus.

Minule jätab see eriti ara mehe mulje
Mitte just tõeline mees...kompleksis äkki?
Mul oli üks koolivend samasugune, pani mind enda msni listi ja siis hakkas iga päev sellist juttu ajama, koolis ainult tsau ja mööda.
Küsisin kohe siis otse, et noh kas päris elus oled arg või

Mis vastas siis selle peale ?

Issand jumal... hirmutad kohe ju teise ära:P

see et kardab otsa vaadata näitab et sa meeldid talle aga häbeneb.seega kerged kompleksid jah.
aga kas ta sellepärast on siis viletsam ?vähem eelarvamusi,paluks.

Aga äkki poiss lihtsalt ei taha, et koolis teid sedasi koos nähakse. Äkki ta kardab, et teid hakatakse narrima või misiganes.

Täna sain teada, et ta käis eile ühe tüdrukuga jalutamas...

Tundub, et ta peab Sind siiski sõbraks. Või siis üritab armukadedaks teha.

Mul oli üks selline tuttav, kellega msni turvalises keskkonnas suhtlesime nagu vanad tuttavad maast ja ilmast, isegi netiseksi harrastasime:D Päriselus lagunes selline lahe side aga totaalselt koost ning istusime mõlemad kui tummahambad oodates teise poole initsiatiivi. Minu puhul oli tegemist puhtlihtsa häbelikkusega. Olin siis veel noor(15), põdesin iga pisiksemagi asja pärast ega julgenud arvamust avaldada. Mängisin selle peale välja, et ta on päriselus sama jutukas kui msn-is. Vb tegi tema seda sama:D Seda me ei saa enam iial teada, sest peale paari väääga igavat kohtumist said meie jutud ka msn-is otsa... Kui asi on häbelikkuses nagu minul, sest seda parandab aeg ja kogemused(vähemalt minu puhul oli nii). Edu!