EEVA naistekas

Ma olen veel suhteliselt noor, poiss on paar aastat vanem. Oleme koos olnud poolteist aastat ja me mõlemad arvame et meie ei lähe kunagi lahku. Me justkui oleks nagu teineteisele loodud. Me küll nääkleme vahest aga siis lepime kohe ka ära ja meil on koos niii hea olla. Kas teie tunnete ka sama oma poisiga? Ja kas kellegil on jäänud esimene tõeline armastus kestma, on see üldse võimalik?

Mina ei tea, mu ema oli mingi 15 kui ta isaga kohtus.. siiamaani koos Järelikult on võimalik. Aga enda kogemustest tean, et alguses tundub küll mõnda aega kõik ilus, aga asi võib ka päevapealt täiesti põrguks muutuda. Oluline on, et inimesed oleksid nad ise ja ei teeskleks paar aastat, et siis hiljem nõmedalt käituma hakata.

Tunnen küll sama ja loodan, et nii ta jääbki:)

täpsetl

Mul on 3 suhet seljataga, ja iga suhtega tundsin, et see on see õige ja elulõppuni Kahjuks või õnneks on nad tänaseks kõik seljataga.

Kui kaua oled sa oma poisiga koos olnud ja kui vana üldse olid kui te käima hakkasite? Huvipärast küsin

Mul on olnud kaks suhet. Mõlemaga tundsin, et see poiss on nüüd see õige kutt ja me jääme elu lõpuni kokku. Praegu ei saa ma aga enam aru, kuidas ma üldse sain nendega koos olla.

esimene armastus tundus mullegi kindla ja püsivana,arvasin,et jäängi elulõpuni kokku temaga..aga vot ei jäänud,hetkel muidugi hea meel selle üle.Järgmistega polnud sellist kindlat tunnet,kuid nüüd pea 3 a. suhte kohta tunnen samasugust kindlust...loodan,et see tunne alt ei vea:)

Esimest ja viimast armastust peetakse alati tõeliseks. Endal tiksub juba viies aasta tõusude ja mõõnadega, kuigi mida aeg edasi, seda täiuslikumaks kõik muutub, ei oskagi midagi paremat tahta.

Olen 18 muidu:) Suhteid mu elus on olnud küll ja küll, olen mitu korda täiesti ära armunud olnud:) Kutiga oleme olnud umbes 8 kuud ja need on kõige õnnelikumad 8 kuud mu elus:)

Esimest ma kindlasti kohe tõeliseks ei pidanud.. vahepeal ka mitte, olin veel liialt noor, aga nüüd tundub, et nagu oleks, aga ei tahaks ajast ette rutata nii, et eks näis mis saab Kohe-kohe saab meil koos oldud 3a tõusude ja mõõnadega

Ma tunnen ka nii . Ta ongi esimene kindel poiss ja praeguse seisuga on küll selline tunne, et ei tahagi kunagi lahku minna . Tunnen et ilma temata nagu ei saakski hakkama saada.. Need 10 tundi päevas, mil me üksteist ei näe, on vahepeal täiesti tapvad, selline igatsus tuleb peale .. polekski uskunud, et ma nii õnnelik võiksin olla ühe inimese pärast

Olen oma kallimaga koos olnud üle 2 aasta (kui väikesed lahku minekud välja arvestada) ja koos elanud 4 kuud...ma armastan teda väga ja tean, et tema mind ka, aga ta on vahel nii ükskõikne egoist, et ma vahel tunnen küll, et ei tea kaua see suhe veel püsib. Tunnen end temaga turvaliselt ja tean, et ta teeks minu kaitsmiseks ükskõik mida, aga ikkagi enam ei tunne seda tunnet, et me võiks elulõpuni koos olla. Liiga palju probleeme on selle tunde segadust tekitavaks ajanud ja ta oskab seda segadus vahel ohtralt külvata.

Oleme koos kül olnud kolm kuud aga tunnen sisimas, kui väga ma teda armastan! Nii väga! Ja olen valmis temaga koos olema ja oma elus midagi muutma, just tema nimel.

aga samas..probleemid on lahendamiseks...ja alati on lihtsam kergema vastupanu teed minna..aga kõik probleemid on lahendatavad


to me: rohkem positiivsust

Mina olen oma kutiga koos olnud 2 ja pool aastat koos sellest ajast oleme elanud poolteist aastat ja armastus muutub igapäevaga aina tugevamaks ja tugevamaks.See on nii supper kui ta ajab mu öösel üles et öelda kui väga ta mind armastab ja kui õnnelik ta minuga on see on nii ülem tunne.Loodan et jääme kokku ja paari aasta pärast saab ehk pulmagi.

Minu esimene suhe algas siis kui olin 16, nüüd olen 18 ja ikka sama kutiga koos. Võin öelda, et meil on tulevikuks juba väga palju plaane, loodan, et kõik läheb nii nagu me oleme unistanud.

Noh.. ma olin mingi 15.. sai ikka üle 3 aasta koos oldud ja suht kindel värk, aga väga hea, et ma ikka aru sain.

Esimese kutiga olin koos aasta, nüüd sellest 5 aastat möödas, ja kutt ei suuda ikka olla;)Armastab mind ikka veel, aga mina mitte! Olin 15 kui hakkasin koos elama endast 4aastat vanema kutiga. Nüüd olen 20, elame koos, ja on ka üks imearmas pisike, kes saab varsti 3.aastaseks:D On olnud tülisid, aga oleme neist üle saand, ja ära leppinud! Kahjuks ei tea kas oleme elulõpuni koos, mees ütleb, et oleme, aga mina nii kindel selles ei ole..Aga loodame:D Kunagi ei tea ette mis võib juhtuda!

Natuke imelik jutt, ise räägid, et ei armasta, samas tahad igavesti koos olla, mis point sellel siis on? Igavesti õnnetu olla? Äkki siis ikka on armastus, kui loodad koos olla igavesti.