Leidsin augusti lõpus endale sõbranna.Saime kohe väga lähedasteks.Istume tihti kohvikus või jalutame linnas ja naerame ennast ribadeks.Me mõistame teineteist väga hästi ja üleüldse oli meil suurepärane klapp.Saime kõigest rääkida.
Tema elab linnast väljas u 20 km ja käib linnas koolis.Mina aga olen nädalasees linnas ja nv sõitsin koguaeg maale.Kuna käisin pikka aega poisiga, kes ei lubanud mul kunagi väljas käia(klubid jne) siis lihtsalt suhe lõppes sügisel(meil oli teisi probleeme ka muidugi...) ja sõbranna kutsus mind kohe rõõmsalt kluppi..Muidugi nv aga alati, kui reede kätte jõudis, tuli mul midagi ette. Kas oli esmaspäevaks jubedalt õppida, maal midagi kiirkorralist teha või muud..Ja niii lükkuski edasi.Alguses sõbranna mõistis mind ja leppis kuid hiljem sain aru, et ka tema kannatab:( Muide elan linnast(Tartust käib jutt) ligi 70 km kaugusel siis edasi tagasi käimine ei tule eriti kõne alla.Nii on siiani väljas käimata meil.
Nüüd aga, kui jõulud olid ukse ees, mõtlesin sõbrannaga teha nö väikse jõuluistumise kohvikus ja anda talle pisike kink/meene üle.Pidingi siis bussiga sõitma hommikul(kooli pärast üheks päevaks nädalas :S) linna ja õhtul tagasi ja kuna sõbrannal alles lõunaajal tunnid läbi pidid saama siis leppisime kokku et oleme koos kuni minu bussi õhtuse väljumiseni..kõik hea ja ilus...Jäin hommikul bussist maha ja nii sain autoga linna aga et 100 kr alles jääks otsustasin ka sama autoga tagasi minna. Ja sõbrannaga ma ei kohtunudki...Ta isegi helistas aga ei julgenud vastu võtta kuna ei teadnud mida öelda..Tundsin end nii halvasti,et olin teda alt vedanud. Tal läheb praegu niigi suht kehvasti ja nüüd veel minu tegu ka.
Ma nii kardan teda kaotada, ta on tegelikult nii hea sõbranna. Ma teeks heameelega selle kõik olematuks ja käituks edaspidi tõelise sõbranna aga ei saa...
Mis ma tegema peaks? Ma ei julge temaga isegi rääkidagi...
Foorum