EEVA naistekas

Mis arvate sellisest asjast?


Ise ma avastasin hiljuti, et mul on tunded oma tädipoja vastu.:confused:Seda ma tean, et õnneks või kahjuks temal minu vastu selliseid tundeid pole.Ma pole vist tema maitsegi.


Aga ma arvan, et ma ei tahaks ka sugulasega mingit suhet.Ma peaksin seda natuke imelikuks, aga nagu öeldakse, siis südant ei saa sundida;)

Mul ei tuleks küll selline asi mõttessegi, eriti veel nii lähedase sugulasega kui tädipoeg.

Mul oli suhe kunagi kasuvennaga, me ei olnud küll veresugulased aga ikkagi....

Ausalt öeldes ajab see mõtegi südame pahaks...

Mul olid üsna sügavad tunded..aga ta polnud otseselt sugulane.tegelikult ta polnudki sugulane,ta saab minu sugulaseks alles siis,kui ta ema saab lapse minu sugulasega või abiellub temaga.Aga siiamaani seda juhtunud pole.Aga siiski,praegu on imelik mõelda.. minu sugulane on ta ema elukaaslane lihtsalt..

jube,ma ei kujta ettegi, suhe sugulasega,öäkk

kasuvennaga? see nagu pm nagu vend ju .. aga mina ei poolda sellist asja.. ma jälestan selliseid suhteid, kuid ega jah südant ei saa sundida..

jah, nagu vend küll, kuid me olime üsna vanad ja meil ei tekkinud seda õe venna suhet

Kui veresugulust pole, siis ei tohiks tegelikult probleemi tulla. Vaadake kasvõi Vapraid ja ilusaid. 

kasuvend pole ju kuskilt otsast sugulane.lihtsalt ühiskondlik eelarvamus.

Tunded ei küsi ei vanust ega midagi...


Ma arvan, et selles olukorras peaksid sa lihtsalt kainet mõistust kasutama ja endale selgeks tegema, et sellest ei tuleks midagi välja, kui haiget see ka ei teeks. Tänapäeva ühiskond tõesti ei seedi selliseid asju ja seda enam võiksid asju natuke teiselt küljelt vaadata. Tundeid ei saa nii lihtsalt maha suruda aga sellises olukorras ma arvan, oleks eelkõige nii sulle endale kui ka teistele see parim.

Vapraid ja ilusaid, nalja teed vä?


Nagu teemaalgataja ise ütles, südant ei saa sundida... Küll aga seda, kas oma tundeid välja näitad. Antud olukorras tõmbuksin mina sinuasemel tagasi. Olete siiski sugulased.

Ega ma ei kavatsegi talle tunnetest rääkida, ma ei julgekski seda teha.Üritan lihtsalt üle saada ja omale mittesugulasest kuti otsida

Mul on tuttav, kes elab koos oma sugulasega, kuskilt kaudu...vist nagu, siis, tädi või onupojaga...täpselt ei tea. Väga kahtlane mõelda igastahes.

ise sama tundnud kunagi.. aga läheb üle! Paraku ühiskond sellist asja ei aktsepteeri väga ka

Ei poolda samuti sugulastega suhteid, kahtlane kuidagi..

Samuti ei poolda sugulasega suhet, kuigi näidet oskaksin küll tuua. Õnneks endal pole selliseid tundeid tekkinud.

Selline <span style="font-style: italic;">crush</span> veel, kuid mitte midagi enamat!
Kasuvennad ei lähe tõesti arvesse, sest intsesti kui sellist pole.

Aga keegi seda kuulis/luges, kuidas isa pea 25 aastat oma tütreid vägitas? Nad jäid sealjuures pidevalt rasedaks, kuid enamus rasedusi katkes või tuli teha abort, kuna verepilastuse tõttu ei arenenud loode normaalselt. Mõned ikkagi sündisid
Täpsem artikkel <a href="www.postimees.ee/?id=52629">siin.</a>

See ei ole mingi suhe sugulasega, see on vägistamine ja kuritegu.Täiesti haiglane.