EEVA naistekas

...võib tekkida armastus?
Rääkige kogemusi ka juurde.
:oops:

võib.
Kui tavaliselt seda kardetakse, sest kui midagi juhtub saavad mõlemad kõigerohkem haiget. Kuid kui olete kaua sõbrad olnud, siis teate, mis mõlemale meeldib ja milline inimene see teine on. Teil on omavahel võibolla kergem. Kuid kui suhtest ei peaks midagi välja tulema ei pruugi ka teie sõprus enam jääda. Nii et tuleb valida.

Võib.

võib küll sõprusest armastus tekkida. aga kui see armastus peaks läbi saama siis on tavaliselt sõprus ka otsas

Minule nt. hakkas poiss alles pärast pikka sõprust meeldima. Tegelikult mul ongi just nii, et see "armumine esimesest silmapilgust" ei käi minu kohta!

Kas teil on ka sääraseid juhtumeid olnud?

Hmmm, no põhimõtteliselt sellist asja pole olnud, et olen kellegiga kaua tuttav olnud ja siis järsku tekib kuskilt selline huvi. Kui silma on jäänud, siis ikka esimesest kohtumisest

Huush, mul on just nagu vastupidi kõik!

võib saada kyll armastus....minuga juhtus nii. :oops:
õnnex oleme siiani koos...meil olid yhised tuttavad...tema käis meie yhise nais-tuttavaga(olid mingine aasta aega koos)...samal ajal oli mul ka mu ex-poiss-sõber...siis korraga yhel jaanipäeval see kõik juhtusgi..minu poissi polnud(oli kuskil oma sugulastega)..tema(mu sõbranna poiss siis,minu praegune kutt siis)..tuli mind koju saatma..no ja sisi väike head-aega musi..ja nii see kõik algaski. keeruline värk aga loodan et saite pihta.

nii romantiline =) aga mis sellest sõbrannast sai?

aga enda kogemustest nii palju, et ma tavaliselt olen poistele enne ikka nagu sõbra eest-enda arust Aga nemad ei võta mind nii..mul on vahel tunne, et ma ei oska sõber olla. Aga igatahes...ühest "sõbrast" sai küll väga hea mees =) praegugi koos.

[quote]nii romantiline =) aga mis sellest sõbrannast sai?

aga enda kogemustest nii palju, et ma tavaliselt olen poistele enne ikka nagu sõbra eest-enda arust Aga nemad ei võta mind nii..mul on vahel tunne, et ma ei oska sõber olla. Aga igatahes... .



no kui aus olla siis see tema sõbranna käis temaga ainult naq sellepärast et keegi olemas olex. hetkel on ta ikka vallaline. meie aga koos.

sõprusest võib saada väga ilus armastus,aga kui miskit pepusse läeb siis üldiselt saab sellest armastusest vihkamine(omad kogemused)aga see ei pea alati nii olema

Võib küll, aga kaotad sõbra (mingis mõttes).
Tegelikult mul on just vastupidi: eksidest on head sõbrad saanud

ja,mul sama.kahest vanast kallimast on saanud väga head sõbrad-kellega saan kõigest rääkida.hästi tore ses suhtes,et peale suhte lõppemist nii headex sõpradex jäime ja siiani oleme.

ma ei suhtle üldse oma eksidega....nagu üldse üldse.
Aga noh...praegune mees on väga õnnelik, et ma ei suhtle...tema arvates on nad kõik mõttetud mehed

Mu praegune arvab ka, et kõik mu eksid on mõttetud, kuid siiski saan ma ühega nendest oivaliselt läbi, oma väike usaldusalune isegi, sest et tema teab läbi ja lõhki mind ja oskab ja tahab aidata jne jne.

Igastahes, otseloomulikult võib sõprusest armastus tekkida, ise oli suht kaua ühe väga toreda poisiga sõber, tegime paljusid asju koos, samal ajal kui tal oli teine, ja mingil hetkel mõistsime koos, et oleme armunud üksteisesse, oli tore aeg !

Mul oli nii....

Olin selle poisiga juba aasta väga hea sõber olnud...Siis hakaks ta mulle hullu moodi meeldima..Ja mina talle ka ..Kuid meie suhe arenes väga aeglasti..Ning kui suvi saabus, läks ta venemaale reisile , seal samal reisil oli ka mu õde...Minu õnnetuseks hakaks talle mu õde meeldima ning kui nad tagasi tulid hakkasid nad käima..Ma olin nagu hullu moodi vihane aga ei lausunud sõnagi ning tegin näo et ma olin nende üle õnnelik...koos sai käidud isegi rannas ja pidudel..Suve lõpus läksid nad lahku ...aga too poiss meeldis mulle ikka veel...umbes sügisel läksime me tülli ning ei rääkinud kuni detsembri lõpuni(ma ei mäleta miks me tülli läksimegi enam ) Rääkima hakkasime ainult sellepärast , et tuuled hakkasid puhuma nii, et mina hakkasin sebima tema parimasõbraga ja tema minu parima sõbrannaga..(see sebimine ei olnud üksteisele haiget tegemiseks!)
Aastavahetuse veetsime kõik neljakesi koos ning meie suhtlemine muutus jälle endiseks usaldasime üksteist nagu vanasti...Ma arvasin, et ma olin temast juba ammu üle saanud aga siis kui ma tem asõbraga sebisin tundsin,et tahan ikka teda...siia maani tahtsin...aga umbes paar nädalat tagasi tundsin , et ma ei tahagi enam temaga suhet ..ta oleks nagu mulle nüüd hoopis venna eest keda mul ei ole (ja mõelda vaid et sellist armastust tundsin ma tema vastu...kuigi ma polnud teda isegi suudelnud )

Oma praegusega olin enne mingi 8 a. sõber olnud. Mõlemil olid oma kallimad, samas tutvusrindkonnas... kui esimest korda tutvusime, siis oli kohe mingi säde, aga olime mõlemad hõivatud. saime lihtsalt sõpradeks... ja nüüd aastaid hiljem oleme koos ja armastame.. meil on imearmas beebi.
aga siiski paljud asjad segavad minevikust, sest võibolla teame teineteisest liiga palju...

minu praegusega olime pool aastat sqbrad.. ma isegi ei vaadanud teda kui meest.. ainult kui inimest.. am ei tea 2kki lihcalt vatasin teise kylje alt ja vist armusin 2ra

[quote]Võib küll, aga kaotad sõbra (mingis mõttes).
Tegelikult mul on just vastupidi: eksidest on head sõbrad saanud


ja,mul sama.kahest vanast kallimast on saanud väga head sõbrad-kellega saan kõigest rääkida.hästi tore ses suhtes,et p ...[/quo[br]aga minul tekkis siit küsimus...mis teie mehed sellest arvavad et te oma exidega suurepäraselt läbi saate? Mina näiteks juba oma mehe pärast ei soovi exidega suhelda, ma ei usu et see tema jaoks väga meeldiv oleks : võibolla panen väga puusse