Oeh. Pikk jutt tuleb.
Asi on siis nii. Kooliajal oleme koguaeg koos. Jutustame vahetundides jne. Kõik tundub nii hästi olevat. Teisedki arvavad, et kõik on perfect ja me oleme mingid parimad sõbrad.
Vabal ajal me üldse kokku ei saa. Ei käi jalutamas, kinos ega kuskil. Mulle tundub, et nad kasutavad mind ära, sest...
1. kui neil kodused tööd tegemata. siis küsitakse ikka minu vihikut spikkimiseks. Kui ma ei anna, siis solvutakse ja ei räägita minuga terve päev.
2. Kui me ühega trennis hakkasime käima, siis leppisime kokku, et esimest korda lähme koos. kui ma siis enne trenni minekut talle helistasin ja küsisin, et ta ikka läheb, siis ta vastas, et on kunstikoolis ja ei tule. ma pidin üksi minema.
3. ühele hankisin ma suveks tööd.
4. kui nad 3kesi suvel kokku saavad, siis mina saan sellest teada alles hiljem. mingite suvaliste koolikaaslaste käest. paar nädalat tagasi nad said kokku. kui ma küsisin msnis ühe käest, kas sa oled nendega kokku saanud, siis ta tunnistas, et nad said. ma ütlesin, et oleks võinud minu ka kutsuda. Tema ütles, et sa elad ju nii kaugel(5km) jne.
ta hakkas räkima, et tahaks varsti minu juures kokku saada ja grillida jne, siis ma küsisin otse, kas nad kasutavad mind ära. Tema loomulikult eitas seda ja ütles, et ma saan valesti aru. #-o
Mulle tundub, et nad kasutavad mind täiega ära. Mis teie arvate?
Ma heaga lõpetaks nendega suhtluse. ühega vb suhtleks edasi.
Aga mul ei ole rohkem sõpru...päris üksi ka ei tahaks jääda... #-o #-o #-o