EEVA naistekas

Umbes kaks aastat tagasi kohtasin oma armastatud inimest. Ta hakkas mulle meeldima juba esmakordselt. Me kohtusime spordilaagris ja olime üldiselt väga noored. Aga juba varsti tundsime, et armastame üksteist. Olime juba üheksa kuus käinud kuni tuli suvi ja hakkas tema lemmikspordi hooaeg. Mina aga jäin tahaplaanile. Selleks, et teda näha käisin temaga kaasa. Kuna seda sporti harrastas ta sõpradega siis tekkis varsti tüdimus kuna ''meie aega'' meil enam ei jätkunud. Varsti otsustasin, et sellest ei tule välja midagi. Saime mõlemad väga haiget. Varsti aga hakkas ta käima tüdrukuga, kes oli mu sõbranna.Mainima peaks ka et see juhtus 1,5 nädalat peale meie lahkuminekut. Natuke läks aega ja leidsin ka mina uue, kes osutus tõeliseks mölakaks. Me ei näinud üksteist umbes kaks kuud. Hiljem aga hakkasime jälle uuesti trennis käima, kus hakkasime ka rohkem suhtlema. Selleks ajaks olin mina juba oma kutist lahus. Tema aga mitte oma tüdrukust. Ei läinud kaua, kui ta ka oma tüdruku maha jättis ja me saime aru, et me oleme üksteisele loodud ning olime taas koos.
Paar kuud hiljem juhtus see jälle. Me läksime lahku. Nüüd ma isegi ei mäleta miks. See juhtus umbs jaanuari alguses. Hiljem aga sain aru, mis vea ma olin teinud. Olin ta kaks korda maha jätnud aga armastan teda rohkem kui midagi muud. Olen sellest nüüdseks liigagi hästi aru saanud. Ma tahaks ka teda tagasi ja seekord lõplikult aga tema ütleb, et ei ole selleks valmis ja usub, et nii juhtub uuesti. Kuigi kui juhtub siis mitte minu algatusel. Ta väidab ka seda et armastab mind ikka veel ja kui tuleb õige aeg siis saame ka meie kokku. Millegi pärast mulle aga tundub, et ma ei saa teda enam tagasi, kuigi tahan seda rohkem kui midagi muud.
Andke nõu mida ma tegema peaks? On mul veel lootust?

ma ei saa küll aru miks sa ta maha jätad siis kui sa teda armastad,sellisest asjast ma pole kunagi aru saanud #-o tihti keegi räägib et "ma armastan teda ja ma jätsin ta maha ja me saime mõlemad väga haiget" kui kaks inimest üksteist armastavad ja tahavad koos olla siis pole vaja lahku minna põhjuseta.
võib olla ta ei armasta sind enam kui ta jälle käima ei taha hakata,aga võib olla tõesti kardab et sa jätad ta jälle maha

ka mina ei saa aru miks ma nii tegin..võibolla ma ei saanud sellest aru kuna ma siiski suht noor ja ma ei saanud taga üldse koos olla, kahekesti ma mõtlen..ja igavaks läks ning ma tahtsin põnevust.

ma arvan et sul on ikka veel lootust kui te juba niii kaua koos olite,lihtsalt ta tahab aega võib olla natuke

Koos jõuab alati olla. Noorus on aeg vabaduseks. Kui armastad, lase tal minna. Sa ju ei taha teda lämmatada, et ta peaks su eest põgenema?

väga õige!

Aga miks peab ainult noorel inimesel olema aeg vabaduseks : Miks mitte ei saa ka vanal inimesel olla aega vabaduseks. Miks sellised piirid seada... Minu arust absurd

no vanad inimesed on tavaliselt abielus

Noo ega see ikka palju piire küll ette ei pane :winK:

no seda küll

mina arvan seda, et kui sa oled teda ikka kaks korda juba maha jätnud, siis sa tõenäoliselt alateadlikult tunned, et midagi selle suhte juures ei toimi. lõhkist kruusi ei ole mitu korda mõtet lappida. ma tean,seda võib olla raske mõista, aga ma omadest kogemustest räägin. sa võibolla ei taha endale seda tunnistada, aga maailmas on väga üksikud paarid, kes on koos oma esimese partneriga.

Teema algatajale nii palju, et keegi pole ideaalne. Meil kõigil on omad vead ja head. Ja nende vigade suhtes tuleb olla tolerantne ja leppida nendega, mitte vinguda jne. Tuleb leida lahendus.
Näiteks see suvine trenni asi. Miks sa ei oleks võinud nende sõpradega ja oma poisiga kõik koos lahedalt aega koos veeta. Ma ei usu, et teil üldse nüüd kahekesi olemiseks aega ei olenud.
Ka mina oen väga tihti oma poisi sõpradega koos....tunnen ennast nendega juba väga vabalt ja kui ma hakkaks nurgas istuma ja jonnima, et miks me üldse kahekesi ei ole jne...siis muidugi suhe laguneb ja see tekitab palju pingeid.
Ja nagu sa ütlesid, et see trenni hooaeg oli ainult suvel...sügisest te oleks saanud ju jälle ninapidi koos olla. Ja suvel sa oleks võinud aega nautida ka sõbrannadega rannas lebotades jne jne.
Igatahes nüüd on raske tehtut muuta.
aga ma arvan ka, et anna poisile aega ja tee väikseid vihjeid poisile aegaajalt, kui väga sa teda igatsed ja armastad jne. Aga ära ole liiga pealetükkiv.

Muidugi oleneb kõik inimestest, aga reeglina teatud eas inimesed tahavad end kellegagi lõplikult siduda ja mõne jaoks tähendab see, et teatud asju enam ei teha.

Minuarust ikka paneb küll, töö, lapsed, abikaasa. On olemas kõik need kohustused mida noortel ei ole. Miks räägitakse, et naudi elu niikaua kui noor oled? Sellepärast ongi, et noorel ei ole veel nii suureid muresid nagu nende vanematel kes muretsevad ikka oma laste, järneva päeva pärast, et toit oleks laual ja n.e.

Mis puutub teemasse, siis olen selle "katkise tassi liimimise" väitega nõus. Endal on ka kogemus ja mitte eriti hea! Aga eks on ka erandeid!
Igaljuhul edu sulle!

Znelle...tegelt ei olnud küll aega..päevad läbi olin ainult nendega koos. Kui tahtsin Temaga midagi teha olid neil juba plaanid thtud et lähevad rulaga sõitma mille hooaeg on üldiselt aastaringselt, kuigi suvel on kõige hullem aeg.

No aga siis sa oleks võinud ju aega oma sõbrannadega veeta...ega ei peagi ju koguaeg ninapidi koos olema.
Igatahes mainin jällegi, et mis tehtud see tehtud.

kui ma poleks taga nii olnud siis ma polekski teda näinud kuna ta oli alati nii hõivatud oma rulaga.
aga jahh mis tehtud see tehtud..ja ma loodan et kõik paraneb

Kui armsatad, lase tal minna- kui tagasi tuleb on ta sinu, kui ei- siis pole kunagi olnud.

nii on see pikemalt

Ja vahel võib see teatud iga väga vara kohale jõuda.

Selle "õige" puhul küll jah.