EEVA naistekas

Mida aeg edasi, seda rohkem ma mõistan, et mul on vedanud - teadaolevalt! ei ole ükski mees mind petnud ja kohe kindlasti ei ole ma sattunud totaalse litsmehe otsa. Seda enam, et jälgides teiste suhteid, näen, et<span style="font-weight: bold;"> suur osa </span>paneb kõrvale. Näiteks nädalavahetuse pidu. Noormees tuleb peole, naine on kodus ning paneb teiste naistega ringi. Kui oma naine helistab, siis vastu ei võta. Nii haige käitumine lihtsalt. Milleks siis üldse kellegagi koos olla?
Ja nüüd elu24<a href="www.elu24.ee/?id=246169"> artikkel</a>. Öökima ajab.

Vaatasin kunagi filmi "The Last Kiss", nüüd ETV2-st jooksis see uuesti. Seal oli ka see petmise teema ja mulle tundus nii võõrastav, et see naine talle lõpuks siiski andeks andis. Okei, esimest korda see suudlus.. Kuid kui mees pärast draamat veel tolle võõra naise juurde tagasi läks ja veel koos magasid, siis no anna andeks. Mida meest.
Muidu mulle meeldis filmis see koht, kus petetud naise isa ütles mehele: <span style="font-style: italic;">"Stop talking about love. Everybody in the world says he loves somebody. It means nothing. What you feel only matters to you. It's what you do to the people you say you love, that's what matters. It's the only thing that counts."</span>

Just - petmise juures ongi see kõige hullem, et olgugi võib andesta kuigi see on väga raske, siis usaldus on totaalselt kadunud, hinge jääb alati midagi kripeldama.. Seega on vahel parem siiski juba suhe, siis lõpetada, kui piinelda. Kuid tõesti, alati oleneb kõik ka olukorrast. Hetkel usaldan enda kallimat tohutult, tõesti tean, et ta ei teeks mulle midagi, kuid kui midagi juhtuks siiski.... tean vaid seda öelda, et ma oleksin vaimselt surnud ning ei teakski kuidas käituksin.
<span style="font-weight: bold;">kiiza</span> - otseselt see ju ei ole petmine, kuid kui tal on suhe, miks ta peab selliseid asju rääkima? Ei mõista sellist asja. Ja tõesti ajab ka öökima. Ning nüüd ma olen ka totaalselt muutunud, kui enne võisin veel mõne sõbraga ajada vahel harva mingit natukenegi kahemõttelist juttu, siis nüüd totaalne-EI! Kui keegi hakkabki midagi ajama, siis tuleb automaatselt: mis sul viga on? oli seda vaja? see küll antud konteksti ei käinud! jms. Mul on oma kallim, kellega flirdin, mul oma kallim kellega olla.. Pole teisi vaja! !

Mina andestaks esimesel korral, kuid ei unustaks. Usaldus oleks siiski kadunud ning kokku ma temaga ei jääks, kohe kindlasti mitte. Hinge jääb ju kripeldama ning usaldus ja ausus on minu jaoks suhte alus.. Kui neid ei ole, polegi minu jaoks midagi.


Aga kuidas te suhtute sellesse, kui see nö "sebimine" on algjärgus ja pole veel midagi kindlat, siis sebitakse suht igat naisolevust kes ette jääb, et siis lõpuks a la "välja valida" see parim või noh, see kellega võiks asja saada? Ja siinkohal ei pea ma silmas lihtsalt mesijuttu, vaid ka seda kui on midagi enamat teha jõutud.

Medusa näidet ei liigitaks siis päris petmise alla, kuid arvan, et minu juures siis lihtsalt šanssi ei oleks. Samas ei tea, kui algusjärgus see "algusjärgus" on. Selline mitmel rindel rebimine siiski ei meeldiks.

Petmiseks jah just päris nimetada ei saa, kuid minule oleks see isiklikult solvav. Endal küll sellisega kokkupuudet ei ole olnud, aga ühel sõbrannal küll. Mees oli selline hea ja tore kohe. Mulle tundus, et sujub täitsa hästi. Aga mis hiljem välja tuli - mu sõbranna oli kõigest üks paljudest. Üksteisest ei teadnud nad muidugi midagi, need "ohvrid" siis. Mul isiklikult oleks küll petetud tunne, kui saaksin teada, et mees kes minuga just nagu midagi üritaks, üritas seda minu kõrvalt veel mitmetega.

ei ole ma olen neid petnud ..