EEVA naistekas

Kas teid on kunagi petetud? Kuidas selle vastu võtsite? Kas andsite andeks ja kuidas unustasite?

andestasin. ei unustand ja lahus.
Ma ei tea, sel hetkel tundus tema vastu armastus nii suur ja anestasin kõike! Tegelikult, jäi see alati meelde ja kui ma joodune üht teist poissi suudlesin ja ta sellest teada sai oli nii silmakirjalik. Ma andestasin, et magas teise tüdrukuga kui olin süütu ja, et temaga ei seksinud ja, et ta käis teise tüdrukuga kuigi polnud mind mahajätnud. Pm alates sellest suhted halvenesid ja lubasin endale, et sellist nii teadlikku petmist enam ei andesta ! Kui ikka teadlikult petetakse ei usu, et on armastus ja suhtest ei tule midagi välja.

Mul on küll võrratu poiss, kuid olen kindel, et petmist ma ei andestaks, sest ma olen niigi väga vaevaliselt õppinud teda usaldama ja siis purustaks ta selle täielikult. Kui pole usaldust, pole ka suhet.

Ei oska öelda kas andestaksin või mitte, pole sellises olukorras olnud. Sõltub sellest kuidas mees ise pärast petmist käituks ja oma tegu põhjendaks. Kui ta suudaks veenvalt kinnitada et sellist asja rohkem ei juhtu, siis ehk isegi andestaksin.

oleneb olukorrast.... võibolla isegi andestaks. kui asi on ühekordne. #-o ja kui ma olen 100% kindel et ta kahetseb. olen korra ka petetud saanud. andsin andeks, aga ei suutnud sellega leppida. usaldus oli purunenud ja nii sai poiss maha ka jäetud .

Ranee, ma loodan, et sa ei algatanud teemat seepärast, et sind on petetud. Petmine on liiga valus, alatu ja andestamatu. Mina ise ei suudaks ette kujutada õnnelikku suhet inimesega, kes mind on petnud.
Aga iial ei ütle ma iial...

Ma hakkasin mõtlema, et kas ma praegusele poisile andestaks, ma võin öelda, et ei kuid armastan teda ikkagi niiväga, et usun, et andestaksin.
tegelikult, me oleme petmisest rääkinud, ta ütles, et ühe kõrvalehüppe ta mulle andestaks kuid usaldus langeks ja vaevalt seda taastada suudaks.
Ma usun, et andestamine oleneb sellest kuidas on petetud ja kui tõsine suhe.
niimodi, nagu mulle ennem tehti, et käidi minuga " õnnelikult " edasi ja samal ajal ka teise tüdrukuga. Mulle ei juletud seda öelda, aga kõik teised teadsid ja ka teada sain sõbranna käest! see oli kohutavalt valus, sellist asja enam ei andestaks,
Aga usun, et üheöö kõrvalehüppe andestaksin kui suudetakse ikkagi ärapõhjendada, mitte et niisama. Eriti kui nt inimene on joonud ja ka joogisisse saab erinevaid asju poetada, et alati ei pruugi see teine inimene nii süüdi ollagi.
Lihtsalt hästi palju oleneb ikkagi kui õnnelik suhe on ja kas suudetakse unustada ja vanat moodi edasi elada. Aga samas olen ikka arvamusel, kui armastatakse siis ainult ühte, teised on keelatud! olgu tahtmine niisuur kui tahes(kuigi seda tahet teist saada ei tohiks olla). Parem juba kui tunne, et tahad teist siis võiks ennem lahku minna.

Ma vist andestaks isegi, minuarust on jama, kui ei oska andestada.

Kas ma selle inimesega edasi koos oleksin? Vot see on küsimus. Ma vist ei suudaks, isegi kui väga tahaks. Mis suhe see olekski, kui ma ei usaldaks teda enam kunagi, mida iganes ta ka selle heaks ei teeks. Ma ei suudaks muule mõeldagi, kui ta kuskil näiteks üksi on.....

petetud küll ei ole

mul on osad sellised sõbrannad, kes käivad kellegagi ja pidudel või niisama vahest on ka kellegi teisega (oma poisi teadmata muidugi) siiski nad (ma olen selles kindel!) hoolivad ja armastavad oma poisse. lihtsalt ma ei tea #-o elustiil on selline. ei suuda lihtsalt koguaeg ühega olla vist mida arvate sellest? olete ise ehk kunagi nii teinud?

Oma eelmistes suhetes petsin mina. Kohati julmalt. Tagasivaadates mõtlen küll, et ega ma päris normaalne tüdruk polnud (seksini ei läinud, sest olin noor ja enesestmõistetavalt süütu, aga lähedale jõudsin ikka). Põhjendan seda mingil moel nüüd sellega, et ju ma siis polnud suhteks valmis. Ma ei kujutanud päris ette, kuidas peaks see nn. armastus ja truudus välja nägema. Polnud mingit suuremat tunnet tundnud ka, nii et nagu vaba linnuke.

Praeguses suhtes, kus on kõik olemas, ei petaks mingil juhul. Truudus on koos armastusega muutunud iseenesest mõistetavaks. Kui mind petaks praegune partner, siis... ma arvan, et oleksid lood kehvad. Ma ei ole usaldav inimene, ja pole ju ka eriline suhteinimene olnud. See on selline uus etapp, ja kui mees kõrvalt paneb siis järelikult tema sarnast ei koge ega tunne. See teeks haiget. Samuti hirmutab mind tõsise suhtega tihti kaasnev alandlikkus, selline tallaaluse kodukana käitumine. Mingi ähmane piir mu ees on, et ma ühtäkki selliseks ei muutuks. ilmselt oleks truudusetuse andestamisega see piir ületatud,.. aga kes teab:P

Ei mitte sellepärast. Teistes foorumites on see teema üleval ja väga huvitav on lugeda vastuseid. Eriti nende omasid, keda pole veel petetud. Siis hakkan mõtlema, et huvitav, palju nendest "iial ei anna andeks", antud olukorra saabudes andeks annavad. Inimesed loobivad liiga kergelt sõnu.
Mina ei ütle, et annan/ei anna andeks. Kui olukord käes, siis saan öelda, andsin/ei andnud andeks!

Petmine on halb asi. Poiss mind petnud ei ole. Ma petsin ise oma poissi. Kõik oli suurepärane. Tema oli suurepärane. Lihtsalt ükskord ma arvasin, et meeldib keegi teine-tema sõber. Käisin tollega väljas ja sain kindlamaks, et mulle ei meeldi ta sõber, vaid tema ise. Kahjuks sai ta sellest teada ja jättis mu maha. Olen sellest õppinud. Ta ei võtnud mind enam tagasi, ega suhelnud enam minuga. Loogiline. Siiani igatsen teda. Tahaks tehtu tagasi võtta..kahjuks ei saa. Hirmus asi see petmine.

[quote]mul on osad sellised sõbrannad, kes käivad kellegagi ja pidudel või niisama vahest on ka kellegi teisega (oma poisi teadmata muidugi) siiski nad (ma olen selles kindel!) hoolivad ja armastavad oma poisse. lihtsalt ma ei tea #-o elustiil on se

Kui inimene on noor, siis tal on vaja lõbutseda ja elult nö kõik võtta. Isegi kui on olemas inimene, kellega tegelikult koos olla tahetakse, siis paljudel on kartus end lõplikult siduda, kuna siis ei pruugi enam meeletusteks võimalust olla.

mind pole keegi kunagi petnud. vähemalt mitte nii, et ma sellest teadlik oleksid. küll aga olen mina seda koks korda teinud. esimene kord oli aastaid tagasi,kuid oli kaugsuhe ja üldiselt hukule määratud. rääkisin siis järgmisel päeval poisile ära ja me mõistsime , et see lahkuminek ei sõltunudki sellest, mida ma tegin vaid oleksime nii või teisiti lahku läinud.
hetkel on natuke sarnane olukord. sest mu poiss on välismaa- tuleb tagasi alles suve keskel. ja ma olen teda juba umbes kuu petnud ühe oma sõbraga. või siis mitte nii väga "sõber" enam. ma ei oskagi kuidagi selles olukorras käituda. olen ise see patuoinas ja tunnen kohutavat süüd. muidugi ei ole mu tunded kadunud, kuid ka selle teise poisiga meeldib koos olla. ma otsustasin, et enne ei räägi midagi, kui poiss välismaalt naaseb. pole lihtsalt selline inimene kes telefoni teel kellegi maha jätaks. ja ka sellepärast et me oleme päris kaua koos olnud. samas ei tea ma ka mida teha, et kas siis kui tagasi tuleb räägin sellest- arvan et jah.valetamine ei ole tema suhtes aus. kuid kas ta mulle andestab, ja kas tahangi jätkata?
ise olen pigem selline inimene, kelle puhul teist võimalust ei ole. ma olen nii noor ja terve elu veel ees. kui noorusearmastus mind juba varakult petab, siis lihtsalt ongi kõik. ja ma olen selle kõigile poistele selgeks teinud. samas pole sellist olukorda olnud, ja kui inimest tõesti armastada pole lihtne ilma temata. ning tahest tahtmata antakse andeks

Minu meelest see on küll väga alatu ja näitab, et sa ei austa teda, kui sa enamvähem pool aastat tõmbad teisega ringi ja tema ilusti samal ajal on sulle truu ja ootab sinuga kohtumist(muidugi selles truuduses ei saa ka 100% kindel olla).
Ma arvan küll , et räägi parem koha, kas või telefoni teel. Siis saab ka tema selle olukorra üle järgi mõelda ja võib-olla kellegi teisega oma elu edasi elada.

[quote]

Minu meelest see on küll väga alatu ja näitab, et sa ei austa teda, kui sa enamvähem pool aastat tõmbad teisega ringi ja tema ilusti samal ajal on sulle truu ja ootab sinuga kohtumist(muidugi selles truuduses ei saa ka 100% kindel olla).
Ma ..

Ai-ai, telefoni teel selliseid asju rääkida on väga valus ja mina ei soovitaks jälle! Mul on endal selline kogemus ja ma kahetsen, et ei oodanud inimest ära, et näost näkku rääkida...
Aga eks see sõltub sellest ka, kaua ta veel seal välismaal peab olema... kui mõned päevad, siis arvan, et parem ära oodata. Kui kauem, siis on vist ikka õigem rääkida telefonis, muidu on väga nõme teeselda, kui ta helistab, et kõik on korras.
Aga see on vaid minu arvamus.

minu arvates aliisa sa oleksid pidanud selle uue suhtega nii kaua ootama kuni oled ühe shte ära ikka lõpetanud enne. [-X

[quote]

Ai-ai, telefoni teel selliseid asju rääkida on väga valus ja mina ei soovitaks jälle! Mul on endal selline kogemus ja ma kahetsen, et ei oodanud inimest ära, et näost näkku rääkida...
Aga eks see sõltub sellest ka, kaua ta veel seal ...[/qu[br]
nagu ma aru sain siis ta mees tuleb suvel tagasi, nii et see ju väga pikk aeg....ja ma soovitaks küll helistada. Kui paar päeva oleks ta tagasi tulekuni siis oleks jah mõtekam ära oodata.

Siis küll! Muidugi!