EEVA naistekas

Ma ei suuda kedagi usaldada ja mõnikord tundub, et see kasvab üle pea. Okei, sõpradele ma tõesti räägin mõningaid asju ja vahel isegi suuri saladusi. Siis mõni tund hiljem olen valmis ennast üles pooma, sest arvan, et nad räägivad seda kõigile. Ometigi, ei ole mu praegused sõbrad mind alt vedanud. Täpselt sama lugu on poisiga, kellega meil tasapisi areneb midagi. Ta ütleb mulle asju, mida ma ei suuda uskuda. Ma lihtsalt ei saa. Teen näo, et usun, aga hiljem mõtlen, et ei.. ta ei mõtle nii. Ometigi poleks tal ju põhjust mulle valetada? Kui siis ehk minu kulul nalja visata, aga jah. Raske on elada, kui kardad igal sammul, et keegi lööb noa selga. Aitäh, sain südamelt ära rääkida.

kui sa ei suuda kedagi ega midagi uskuda siis minu meelest on sul madal enesehinnang

Kas keegi on su usaldust siis varem kuritarvitanud, et sa nii tunned?

mina usaldan ka suht väheseid...ja neid ka mitte täielikult..tunnen sarnaselt nagu sina ja kahtel sageli poiste sõnades.... lihtsalt ei julge kedagi usaldada peeale iseenda

[quote]Kas keegi on su usaldust siis varem kuritarvitanud, et sa nii tunned?


Jah, kuid see on olnud varem. Mõned aastad tagasi, aga tol ajal oli minu jaoks suur šokk, kui sõbrad kõigepealt näkku valetasid, siis naersid ja lõpuks selja keerasid. ...

Ise küll ei väidaks, et on. Ma ei teagi, mida ma endast arvan. Okei, mõnikord tõesti mõtlen, et kuidas ma sain küll niii loll olla, aga üldiselt ma küll ei arva, et ma mingi vilets inimene oleksin.

Mina ei usalda ka kedagi, peale oma päeviku. Usaldan küll igapäevaelu asjades, nagu nt kui keegi lubab, et toob mulle homseks mu asjad tagasi, aga saladusi ja soove ma ei avalda. Minulegi on varem nuga selga löödud ja avaldatud saladusi rängalt väänatud.
Ma küll ei leia, et mul madal enesehinnang oleks. Ma pole küll kugi rahul oma figuuriga, aga senikaua, kuni mul riided seljas on ja ma midagi võbisevat ei näe on mul "ego laes".
Ma üldiselt ei tee sellest probleemi, et ma ei usalda. Avaldan viimasel ajal ainult selliseid saladusi, mille käest on hiljem kergem pääseda.
No jah, probleem ilmneb kokkupuutel vastassooga :oops:
Niiet autor, sa pole üksi!

Mina ei usu seda ka. Kui ma lepin kokku, et saame see kellaaeg seal kokku, siis ma lähen, aga olen alati 97% kindel, et teine inimene ei tule. Ja samas ma räägin küll oma suuri saladusi teistele, aga siis pärast ma tunde värisen, sest kardan et nad räägivad edasi ja isegi kui nad seda eitavad, siis olen kindel, et nad on sellest kellelegi rääkinud.

Täpselt, minul on samuti. Kardan isegi siis, kui olen mõne väga isikliku asjad kasvõi südmaesõbrannale rääkinud. Vahel isegi siis kui täiskasvanule räägin. :oops: Eriti närvis olen ma siis, kui saladus puudutab ka teisi inimesi, nt kui on mingi tüli või keegi on mulle haiget teinud. Siis kardan jubedalt, et see jutt jõuab selle inimese kõrvu. Kui sõbrannad mulle usaldavad, siis mina saladusi välja ei räägi, siis peaks ju nii ka vastupidi olema, aga tõesti-tõesti, ma kahtlen alati väga ja närvitsen palju. Kui näiteks kellelegi midagi lühidalt ütlen ja ta ei kuule, siis jõuan ma juba ümber mõelda ja öelda, ah vahet pole vms. Või siis kui hakkan juba midagi rääkima siis poole jutu pealt mõtlen ümber ja keeran teema kuidagi teiseks vms, isegi kui tean, et saan inimest usaldada, endal on ka piinlik! #-o

Samm sammult olen proovinud hakata enda poiss-sõpra usaldama. Oleme nüüd koos olnud peaaegu kolm kuud ja alguses ei suutnud ma isegi seda uskuda kui ta väitis, et olen kohutavalt armas vms. Aga iga päevaga usaldan teda üha rohkem ja rohkem. Olen talle ka oma sellest probleemist rääkinud ja ta oli väga meelitatud kui kuulis, et teda suudan kõige rohkem usaldada. Ma tunnen ennast temaga tõesti väga hästi ja üldse. Kuid asja juures on üks aga.. nimelt millalgi lähme me nagunii lahku. Muidugi ma ei tahaks seda, aga minu esimene suhe, olen alles 14 jne. Ja siis see usaldus puruneb ning mul läheb jälle kuid, võib-olla aastaid, et kedagi usaldama hakata, kuid praegu ma proovin tunda rõõmu selle üle, et keegi on minu usalduse võitnud.

[quote]Samm sammult olen proovinud hakata enda poiss-sõpra usaldama. Oleme nüüd koos olnud peaaegu kolm kuud ja alguses ei suutnud ma isegi seda uskuda kui ta väitis, et olen kohutavalt armas vms. Aga iga päevaga usaldan teda üha rohkem ja rohkem. Ole ...

Usaldust on raske võita ja kerge kaotada ja kui pole usaldust, siis pole ka probleemi. Kuigi mina usaldan ka ainult seda ühte inimest - sellest piisab mulle täiesti.
Aga sina ära mõtle, et te lähete lahku. [-X Milleks te siis üldse koos olete? Nii ei ole ju üldse motivatsiooni ennast ja suhet edasi arendada. Mida rohkem te 11 usaldate, seda suurem võimalus on, et te jääte pikaks ajaks seotuks, isegi siis kui te mingil põhjusel koos ei ole. Kui on täielik usaldus, siis ei ole võimalik haiget saada.