EEVA naistekas

Tere!
Mul on selline mure, et olen pisut armukade.. Ma ei tea.. Kuidas sellest üle saada? Tegeleda paljude asjadega ja proovida hoida mõtteid eemal?
Sest kardan, et armukadedus võib suhte purustada...

Kõigepealt, mis on armukadeduse aluseks? Ei usalda kaaslast, on tal palju sõbrannasid või võtad endajärgi (vahel inimesed on armukadedad ja kahtlustades kaaslast, sellepärast, et ise ei olda truu)?

Vähene armukadedus ei ole veel kellelegi liiga teinud. Vägisi ei hoia midagi eemal. Pigem rohkem partnerit usaldama ja mitte näha sääses elevanti.

No, mul on alati tunne, et äkki petab, äkki on keegi ilusam, huvitavam, jne.. Lihtsalt jube!

Jah, aga millest see tuleneda võib? Miks sa seda arvad?
Inimesed on alati olnud armukadedad, suhtes peabki olema veidike armukadadust, aga ülemäära armukadedust ei tee kohe üldse suhtele head.

Ma ei tea. Ma olen üldse nagu imelik inimene. Ja alati ma mõtlen, et miks just mind on valitud, on ka ilusamaid, toredamaid, huvitavamaid, jne, tütarlapsi.. Ja see tõmbab enesehinnangut kohutavalt alla.
Ja siis mõtlen kah, et ah, võibolla ongi keegi ilusam, kes sobib talle rohkem.. Ja siis on veel selline tunne ka, et ühel hetkel leiabki selle kaunima ja minu jätab unarusse...

Mõtle enda jaoks läbi, miks Sul selline hirm on. Kas ta on enne Sind olnud väga aldis partnereid vahetama, suhtleb ta rohkem tüdrukute kui poistega, kas on näha, et varjab midagi Su eest (telefonikõned, sõnumid, mille kohta seletust anda ei taha) või on tõesti tegemist sellega, et Sa ise oled (varem) sellise pilguga mehi vaadanud ja ise niimoodi käitunud ja nüüd ootad seda alateadlikult ka partnerist? Samas kui ei ole põhjus üheski säärases aspektis ja olete alles värskelt kokku saanud, võib lihtsalt suhte uudsus ja mõningane ebakindlus sellist tunnet tekitada. Mul endal oli suhte algul pidevalt hirm, et äkki ta enam ei helista, äkki ütleb ühel hetkel lihtsalt, et kõik on läbi, äkki...alati jälgisin kullipilgul õhtu otsa telefoni, kui oli lubanud helistada, kuna kõik tundus lihtsalt liiga hea, et kestma jääda. Samas armukadedust kui sellist ei tundnud, polnud nagu põhjust, lihtsalt kartsin, et äkki mingil põhjusel ei sobi just mina talle...Kui ka Sul nii on, siis läheb see ajaga üle, kui õpid iseennast ja partnerit usaldama. Võtmesõnaks ongi usaldus.


Kas tunned armukadedust lihtsalt sisimas ja Sulle ei meeldi nt kui mees sõpradega välja läheb vms või näitad seda ka mehele välja, et armukade oled ning hoiad teda tema tegevustes tagasi?

Ma arvan tõesti, et see on kõigest algus ja kõik läheb ajaga üle.
Mulle väga ei meeldi, kui ta sõpradega välja läheb, jne, aga ilmselgelt pean ma sellega leppima, sest mulle endale ka ju ei meeldiks, kui ta keelaks mulle midagi taolist ära. Muidugi ma ise ei lähe tema juurde ja ütle, et kuule, ma olen armukade, ära tee seda ja toda, sest muidu ma lähen hulluks ära.
Ja keelama ma loomulikult midagi ei hakka, sest erilist julgust pole. Nii et, ilmselt armukadetsen omaette. Aga no, võimalik, et kõik läheb lõpuks üle. Aitäh vastamast!

Unustasin mainida, et sõbranna soovitas, et ma räägin oma peikaga minu tunnetest ja armukadedusest. Rääkisin siis peikaga kõik läbi ja too mõistis mind.. Vähemalt nii ma sain aru.
Aga jah, kõik on korras..
Võibolla see armukadeduse tunne tekkis seepärast ka, kuna ta suhtleb paljude oma eksidega ja mulle see eriti ei meeldi. Endal mul nagu pole üldse eriti poisse olnud ja oma eksidega ma väga suhelda ei taha. Aga temal on seevastu palju tüdrukuid olnud (ma ei mõtle, et mingi 10 tükki) ja ta suhtleb nendega siiamaani. Kuid elame ja näeme..