EEVA naistekas

Tere! Mul on väike mure. Ehk on kellelgi häid mõtteid või oskab keegi juba olemasoleva teema juurde suunata. Mainin ära, et olen 21. Viimased paar aastat on mu poiss mulle palju haiget teinud (solvamised, tõukamised). Olen sellepärast palju nutnud, aga talle alati andeks andnud lootuses, et ta enam ei tee. Ta palus iga kord ilusti andeks ka. Hiljuti küsisin endalt, miks ma temaga üldse koos olen ja taipasin, et ei armastagi teda enam. Võtsin julguse kokku ja ütlesin talle, et kui mina selline s**t naine olen, siis mingu ja otsigu endale uus. Ehk siis läksin ta juurest minema. Mõnda aega me ei suhelnud üldse ja siis millalgi ta taipas, mis ta mulle nende aastatega teinud on, ja püüab seda nüüd heastada – toob lilli ja kingitusi ning on muidu kõigeks valmis. Ma ei saa ju teda nüüd sellepärast järsku jälle armastama hakata, aga ometi ma hoolin temast, tahan temaga sõpradeks jääda ja tunnen huvi, kuidas tal läheb. Alguses oli harjumatu ja imelik üksi olla, aga siis tundsin, et olen õnnelik. Saatuse tahtel kohtasin nädal pärast seda, kui olin oma poisiga lõpetanud, uut kutti. Me vist ei „käi“ veel ametlikult, aga me juba suudleme ja nii ja ta tekitab minus sellist plikalikku elevust Minu väike mure seisneb selles, et kas ma peaksin temast oma eelmisele poisile ka rääkima? Siis ta ehk näeks, et mina olen oma eluga edasi läinud ega hellitaks enam meie osas lootusi. Samas teeks see talle kohutavalt haiget, eriti see osa, et mina jälle selline lits olen, kes juba nädalaga uue leiab (ma ei saa aru, miks see uus kutt nii ruttu mu ellu pidi tulema?). Ma ei tea, mida teha, kas rääkida või mitte. Või kuidas rääkida, sest me otseselt ei „käi“ ju veel. Ma ei taha talle haiget teha, sest tal on juba niigi närune tunne. Tal on komme ootamatult mu ukse taha ilmuda ja ma ei taha, et ta meile niimoodi peale satuks või meid kuskil mujal koos näeks. Kuidas öelda oma eelmisele poisile, et mul on uus silmarõõm?

Miks sa üldse talle rääkima pead? Sa käitud nagu sa petaksid teda kuigi see pole ju tema asigi, kes ja kas sul on. Mõtle sellele, mida ta sulle teinud on (tõukamised, solvamised)... ma ei usu, et vägivaldne inimene muutub. Praegu on tal lihtsalt selline periood, kus järsku "avastas" kui oluline sa talle oled... las ta siis tõmbleb ja sina mõtle enda peale praegu.

Olen nõus Sayega, et see pole üldse eksi asigi, aga natuke naljakas, et see eks ilmub ootamatult sinu ukse taha. Kas sind see ei häiri? Mulle küll ei meeldiks kui endine poiss, kes veel oli vägivaldne, tuleks mulle külla siis kui talle sobib.

Sa võiksid äkki talle öelda seda, et tal ei ole mõtet midagi enamat peale sõpruse sinuga loota. Ja sa pole kindlasti lits sellepärast, et leidsid nädalaga kellegi uue.

Minu arvates ka ei ole see eriti mõttekas, pigem võid talle mõista anda, et ei soovi tema ootamatuid külastusi ja proovid eluga tasapisi edasi liikuda.
Mina hoopis muretseks, mis mulje uuele kallimale võiks eksist jääda, mitte vastupidi:)

Nojah, kuidas ma oma uuele kutile seletan, kes see tüüp mul korraga ukse taga on ja miks

Räägidki nii nagu asjad on.

Kui suhtes mingi mure on, siis pidevalt soovitatakse ikka, et mis sa ikka selle mehega koos oled ja mine lahku jne. Või umbes nagu praegu kõik arvavad, et pole tema asigi ja miks üldse peaks rääkima.. Nagu inimene saaks ise valida, kes on talle kallis ja kes mitte? Koos on ju oldud, vahet ei ole, millisel põhjusel siis lahku on mindud. Inimesest on hoolitud ja hoolitakse siiani. Jah, tegi suhte ajal haiget ja kõike muud - näitas lihtsalt, et suhtes te ei sobinud. See ju ei tähenda, et inimesest enam ei hoolita või et ta tähtis poleks. Ja ma saan küll täitsa aru, miks pead oluliseks talle seda öelda, kuid samas ei taha haiget teha.
Kui sinu juurde jälle lillede, kingitustega tuleb.. Siis pead lihtsalt südame rindu võtma ja ütlema, et sa ei näe suhtes teie ühist tulevikku ja sul on tekkinud keegi teine kallis inimene.

Jänku, kuidas sinu meelest oleks õige toimida?

Kus see ajalimiit on, millal võib edasi liikuda uue juurde? Ning lõpeta tema järgi elamine ja lisaks ole tema vastu aus. Kardan, et seetõttu ta sul veel järgi käibki, et sa saadad välja valesid signaale. Selline topelt tähelepanu on kindlasti egoupitav, aga varsti oled sa ninali ja ilma mõlemast noormehest.

Saadan vist valesid signaale, jah. Kindlasti oleks õigem panustada rohkem enda ja uue suhte peale. Arvan, et võtan siis endisega ette ühe jutuajamise, räägin talle kõik ära ja proovin siis rohkem temast eemale hoida. Ehk olen isegi temas veel harjumusest liiga kinni.

Aga ma pean siis temaga kokku saama? MSNis on natuke lame. Või ei ole?

Saage kokku rääkige!!

Kindlasti näost-näkku. Edu!

Kuna vaeseke ei suuda aru saada, miks ma ei taha temaga uuesti proovida, siis ütlesin talle põhjuse, miks mulle praegu ei sobi. Tema oli muidugi üllatunud, et kuidas nii ruttu juba uus poiss, ja et ma torman, aga millist muud reaktsiooni ikka oodata oli. Eks nüüd näis, mis elu toob. Tahan olla õnnelik, nii et keegi teine sellepärast õnnetu poleks

Õigesti tegid juba sellepärast, et end kokku võtsid ja selle tüübiga teema lõpetasid! Sellised ei muutugi muideks ja kui sul isegi vahepeal on mõttes, et nüüd ta ju tundub parem ja äkki ta õppis siis oskan ma sulle vaid seda öelda, et see on seniks kuni teil kahekesi jälle kõik korda saab. Selliste tüüpide käitumismall ongi taoline, et "teen kõik selleks ,et suhe korras oleks ja ise saaksin rihma lõdvaks jälle lasta." Olen ise sellisega maadelnud kaks aastat, andeks andnud, teinud lõppe ja isegi pea pool aastat lahus olnud ja tean sulle ka oma sõbrannade näol öelda, et sellistega ei saa iial kõik korras ollagi.
Nii et...liigu edasi ja panusta oma uuele suhtele kõik. Tuli kiirelt küll, aga seekord oled targem. Jälgi ka uue kuti pahupooli, et sama viga ei kordaks ja taolist ei leiaks, sest iga suhe on alguses lilleline ja täis hingematvaid tundeid. Võiksid vahepeal ka enda jaoks aja maha võtta. Seda on tarvis selleks, et oma hingehaavu eelmisest suhtest parandada - aeg iseenda jaoks: käi väljas, salongides, shoppamas.. mis-iganes.