Hei. Mul on üks mure ja äkkki te oskate mind aidata. See tuleb kindlasti megapikk, aga kirjutan ära. Nii, see kõik sai alguse umbes poolteist aastat tagasi. Mul elab minust 5-10 kilomeetrit kaugemal sõbranna(nt. K), kellega ma väga enam ei suhtle. Noh, kui kokku saame, siis ikka räägime. Ühesõnaga, tal on üks sõber (oletame, et R). R küsis K-lt minu msni, et ta olevat minust kuulnud, aga ei teadnud, kes ma olen. K andiski ja siis hakkasime R-iga rääkima. Ta tundus suht selline omaette ja mõttetu tüüp mulle algul. Nii me siis rääkisime paar päeva ja siis järsku ei rääkinud enam üldse. Kuskil aasta pärast, nüüd suvel, olin ma oma klassiõe juures (A) ja A kirjutas talle suvaliselt minu MSNist tsau või midagi. R hakkas kohe vastu rääkima. Järgmisel ööl, kodus, ei olnud mul und ja R oli ainuke inimene, kes MSNis oli. Hakkasin temaga rääkima kohe kui ta sisse logis. Rääkisime ja rääkisime, umbes 4 tundi. Ta hakkas nagu natuke meelitama mind võinii, noh mitte otseselt, kuna päriselus ta ju mind näinud polnud, aga et ma tundun selline armas ja et ta arvas et ma olen palju vanem kui tegelikult jne. Järgmisel päeval tuli A minu juurde ja me rääkisime terve öö R-iga. Lõpuks said nimedest juba kiisud ja asjad. Noh, ühesõnaga hakkas see poiss mulle meeldima. Jaa, ma tean, et see tundub nii veider, et inimene, keda ma päriselus kaugelt näinud olin ja temaga rääkinudki polnud, meeldima hakkab..Aga see jutt, see kõneviis, kuidas ta rääkis.. no ma ei tea, see võlus kuidagi. See oli kuidagi..teistsugune. Pealegi, ta oli kõige viisakam poiss keda ma teadsin, seda väitsid ka ta sõbrad. Igatahes, järsku hakkasid A ja R aina rohkem ja rohkem suhtlema, kuni lõpuks said kokku. Ma ei talunud seda mõtet kuidagi üldse, aga leppisin sellega lõpuks. Noh, nad sebisid, teate ju küll.. Kuni järsku, tuli üks teine poiss, ja A hakkas temaga nagu.. käima? Nõme sõna, aga siiski. Kõigil oli reaktsioon nagu o_O? Just sebis R-iga ja siis järsku uus juba? Igatahes. R-iga ei olnud ma juba pikka aega rääkinud. Kuu äkki võinii? Kuni ühel päeval hakkasin rääkima. Ta pihtis, et ta on ikka A-s nii pettunud ja et kuidas üks inimene saab niimoodi teha. Rääkisime ja siis järgmisel hommikul hakkas ta uuesti rääkima. Noh, põhimõtteliselt siis, kui tema nagu rohkem suhelda tahtis, ei tahtnud mina. Ja nüüd, kus me räägime niii harva ja siis ka ainult minu algatusel, on mul nii suur tahtmine ta vastu, ja temaga kokku saada.Ma olen küsinud ka ta käest, et no, saame kokku ja räägime. Ta leiab alati mingi vabanduse
Tal oli hiljuti ka sünnipäev. Saatsin talle sõnumi A-ga, et palju õnne, soovivad mina & A. Ta saatis vastu, et aitäh kiisukesed:) võimidagi. Msnis kirjutasin ka, et palju õnne Sulle. Vastas ka niimoodi..meelitavalt noh. Ja nüüd ma ei teagi ,mida edasi teha. Ta suht koguaeg sees, kui ma ka, aga ma ei taha ise koguaeg rääkimist alustada.. Või kui alustada, siis kuidas seda teha nii, et see lõpuks kokkusaamiseni viiks ja ta ise ka alustaks, nagu suvel? Aidake ! Loodan et ei olnud väga segane jutt