EEVA naistekas

Pöördun abi otsimiseks siia. Nimelt elan emaga, isa elab teises linnas uue perega. Isa alimente ei maksa, vaid maksab emale kindla summa(mis ei ole kuigi suur) iga kuu. Sellest rahast, mis isa emale maksab, ei jää väga palju üle(maksud, trennid, söök jne). Taskuraha kui sellist saan ma harva, kui emal on võimalus anda, siis annab. Isa on küll öelnud, et kui raha vaja, ütle. Olen küsinud paar korda, kuid selline küsimine mulle ei meeldi. Olen mõelnud, et ütlen isale, et las maksab iga kuu mulle kasvõi midagi, kuid julgust napib. Raha tuleks tulevikus nii või naa kasuks, kas siis ülikooli jms jaoks. Isa panustab ikka oma uude korterisse ja uude peresse usinasti, kuid paistab et on oma endised lapsed unustanud. Ema ei taha isa alimentide peale ka panna, ei saa aru miks. Olen veel alaealine ning ise raha teenide hetkel ei saa. Kuidas isale öelda, et ta maksaks midagigi mulle?

Mul oli sarnane süsteem kunagi, et isa kandis emale teatud summa iga kuu + maksis veel suuremad asjad/ekskursioonid, mis meil olid. Mingist vanusest hakkas ta seda iga kuist summat meie kontole kandma ja siis saime ise vaadata, mis sellega teeme. Seega vana sa oled? Isa ju maksab sinu heaoluks iga kuu teatud summa ja põhimõtteliselt ongi see ju nagu alimendid. Meil ei ajatud ka asja kohtu kaudu, sest see jätab asjale kuidagi halva maigu. Kui isa vabatahtlikult maksab siis see on ju veel parem kui ametlikult minu arvates + ta jätab sulle võimaluse veel alati juurde küsida kui vaja. Eks isa ka ju inimene, kelle rahakott vast päris lõpmatu ei ole - tead suure summa ta su emale üldse kannab ja "maksud, trennid, söök" ongi sinu ülalpidamiseks ju vajalikud. Räägi ema ja isaga mõlemaga, et sul oleks kindlat taskuraha vaja ja nemad peaksid välja mõtlema kuidas seda korraldada ja võimaldada. Aga tõesti vana sa oled?

Peaksid isaga sellest rääkima. Ütlegi talle, et sa ei taha küsida, aga tunned et võiks olla väike taskuraha. Ma arvan, et ta mõistab sind ja kui tal on võimalik, siis maksab sulle igakuist taskuraha.

Ma ei ole kunagi mingit eraldi taskuraha saanud ja ei tunne, et oleksin millestki ilma jäänud. Aga eks see ole individuaalne.
Mul tekkis hoopis küsimus selles, et maksab maksud, trennid, söögid jne.. kas ta peab teid mõlemaid emaga üleval?

Kui isa ei maksa alimente, siis saab seda kohtu kaudu nõuda.
See võib olla pikk ja tülikas protsess, aga on häda korral seda väärt.

Kui panustab nii palju, kuidas ta siis unustanud küll on?

15 olen.

Oma uude peresse, ma mõtlesin.

Ta otseselt ei maksa meil midagi kinni, vaid kannab raha üle emale ja ema vaatab edasi kuhu see raha maksta. Emal on endal ka palk. Tänu sellele et isa midagi maksab, veab ema otsad enam-vähem kokku.

Kui palju raha isa siis praegu kannab?

No ma näiteks ei näe hetkel põhjust, miks peaks isa süüdistama. Tema raha kannab ja ütleb sullegi, et küsi aga kui vaja. Hetkelgi see siis ju sinu algatamatus, et sa pole selle teemaga teda tülitanud, sest ei "julge küsida". Et sa nagu hetkel enda mitte julgemises süüdistad isa, umbes, et nüüd tema peaks teadma, kuidas sinul seisud rahadega on.
Ja kas pole mitte loogiline, et enda uude peresse, kellega ta koos elab, "panustatakse" rohkem"? Et kujuta teda nüüd enda asemele.. Sul on laps mingist ajast teise naisega ja nüüd sul uus pere, uus elamine. Kuhu siis suurem osa raha läheb?

Kui ütled, et rahast, mida isa kannab, ei jää palju üle, kuna selle eest maksab ema maksud ja trenniraha, ostab söögi, siis mulle tundub küll, et see summa on päris suur ja kui nii ongi, siis äkki peaks taskurahasse hoopis ema ise panustama?

Jah... ma sain su lausest aru.. teine pool vihjas siiski sellele, et teisse ei panusta. Eksole, oli nii? Mina loen ka välja, et panustab päris palju ka teisse.

Ah, et isa kannab raha emale?
SIis peaks ju kõik korras olema, kui see summa just väga väike ei ole?
SIis pead ikka emaga rääkima sellest rahavärgist, et tema sulle ananks või ei annaks.