Ma ei oska ise end ehk hinnata, teised on selles paremad kohati mind kõrvalt vaadates, ent minu suhted õega on kohutavad - ja seda nii kaua kuni ma mäletan. Ta on väga tark õpingute alal, kuid loomulikust inimeseks olemisest jääb suur vajaka...minul jälle vastupidi, ehkki loll ma ka pole, seda mitte. Tema on suur kontrollifriik, teistega suheldes alandlik ja vaikne, ent n-ö "oma inimeste" juuresolekul ajab kõiki nii hulluks nii väikeste asjadega, et lausa rõve. Kuna olen psühholoogiaga tutvunud, siis tean täpselt, et ta on sundlustega - armastab korda, on võtnud mingi kaitserolli, mis tema puhul on agressiivne olek. Agressiivsus pole kellelegi suunatud, see on tema kilp. Mina jälle olen vaba ja käitun rohkem carpe diem.