EEVA naistekas

Tere,

Nimelt selline mure/probleem, et olen ühe tüdrukuga koos olnud 3kuud, teile võib tunduda see lühike aeg ja ilmselt ongi aga enne seda oleme 2aastat praktiliselt iga-päev suhelnud ja olime tõesti väga lähedased sõbrad ja rääkisime kõigest ning nüüd on tunded lihtsalt nii tugevad, et lausa uskumatu. Kuid on murest rääkides, siis see tüdruk läheb augustis/septembris üheks aastaks USA'sse lapsehoidjaks, ning selletõttu on meil tekkinud küsimus - mis saab edasi?
Kuna tunded on vastastikused ja kumbki ei suuda lihtsalt öelda, et oli tore ja äkki kunagi kohtume veel vaid tahaks olla koos edasi ja kannatada see aasta ära, siis tekib küsimus, et äkki Teil kellegil on olnud sarnast olukorda või oskate anda nõu mida teha?
Kui mõlemad tõsiselt tahame ja tunded on tõesti väga tugevad, siis kas on võimalik kannatada see aasta ära ja leida mingi kompromiss mis hoiaks meid koos ka edaspidi?
Kui kirjutate, et ei tule midagi välja või midagi lühikest siis palun põhjendage ka.. olen väga tänulik!

Kõike parimat,

Võib suhe täitsa säilida, tean juhust, kus suhe säilis ja toimis pärast mitu aastat edasi.
On muidugi oht, et selle ajaga tunded lahtuvad, kasvatakse omavahel lahku, tekivad erinevad huvid või tekib mõni uus silmarõõm, silmapiirile.

Ühesõnaga on see siiski riskantne värk, samas pole see aasta nüüd nii pikk aeg ka, samas teisalt jälle on.
Ühtset nõu ma ei oskagi siin anda, raske olukord kindlasti, selles pole kahtlust.

Samas kui te mõlemad tõesti tahate, siis võib sellest asja saada ja võite selle üle elada, aga kerge ei saa teil olema, eriti alguses, kui lahus olete.
Samas tekitab selline lahus olek teatavat tuska ja lõpuks uuesti kokku saades võib teil mõlemal või kasvõi ühel olla isu kadunud, seda suhet jätkata.

Võimalusi on palju ja risk suur, arvan ma.
Ei tahaks sind muidugi liigselt muretsema panna.

Kuid nagu ütlesin, ei ole see aasta nüüd nii pikk aeg ka ja mitte midagi ületamatut.

Eks ilmselge on see, et riskid on ja kunagi ei saa kindel olla aga hea ongi teada erapooletu hinnangut antud olukorrale, ning olen tänulik selle sisuka vastuse eest.

Kas sellised (pisi)detailid võivad ka abiks olla, kui oleme tihedalt üksteisega ühenduses - teatavasti tänapäeval ju tehnoloogia nii arenenud, et skype jpm. on võimalikud ja ühenduses saab koguaeg olla ning on ka juba pandud paika plaanid, et kuskil poole aasta pealt külastada teda kui muidugi pere on nõus ja kõik asjad läheks paika. Sellised pisidetailid võivad ju ka tugevdada suhet ja hoida seda nö. värskena, et asi ei läheks hapuks.. või mis?

Iseasi, kui palju türukul on aega tihedalt kontakti hoida. Sina jääd siiasamma keskkonda ja sinu jaoks midagi ei muutu, tema läheb kuhugi hoopis uude kanti, kindlasti tahab sellelt aastalt seal võtta, mis võtta annab. Seetõttu võivad ka sellest probleemid tekkida.
Kindlasti on mingi võimalus, et suhe jääb toimima. Samas ka need tugevad tunded võivad aasta jooksul lahtuda. Ega selle teema puhul mingit konkreetset nõu ei saagi ju anda, tuleb oodata-vaadata, kuidas läheb. Ei saa ju anda retsepti, et suhelge iga päev tund aega, siis kindlasti olete koos. Või millist nõu sa siit meilt saada soovid?

Ei muidugi ei ole kindlat "retsepti" sellele olukorrale, lihtsalt suurimad lootused olid sellepeal, et äkki kellegil sarnast olukorda olnud ja oskab kirjeldada.

Kuid see oleks ka nõme, kui juba üle poole aasta seal ära olnud ja siis ikka mõlemad mõtlevad, et ei sobi ja lähevad laiali. Asi peaks olema kindel ja konkreetne, kuid sellises olukorras on see ilmselt liiga palju nõutud.

Mul oli vend pool aastat vahetusõpilane välismaal. Ma küll ei oska öelda kuidas nad oma tüdrukuga suhtlesid või mis nipiga selle aja ära kannatasid, aga nad on endiselt koos.
Ma usun küll, et teil on ka lootust. Seda enam, et teate üksteist nii kaua. Kuigi samas ei saa sellist asja kunagi ette ennustada.

Mina olin sarnases olukorras. Selle vahega, et oli pooleks aastaks minek.
Hetkel soovitaksin, et jätke asi nö seisma, suhelge edasi, kuid suhte osas vaadake siis, kui tagasi, kuid seda kindlasti lihtsam öelda kui teha. Samas teeb see lihtsamaks, kui peaks midagi muutuma ühe või teise poolt, kuid jällegi ei tea ette, kas see valu ka siis muudab, kuna ehk loodetakse ikka ühtemoodi.

Oh ära nii küll mõtle. Mina arvan et peaks sootuks teistmoodi mõtlema. Praegult tahate ju mõlemad et te kokku jääksite.. siis selle nimel pingutagegi nii palju kui võimalik. Kui üks pooltest tunneb et ikka tuleks nö lahku minna/paus võtta, siis nii tehkekegi. Keegi ei saa teile öelda mida teha. Ja kui avastate poolepeal, et tuleks ikka lahku minna, siis on hästi tulnud järeldus.. te olete maksimaalselt pingutanud ja pole midagi kaotanud (ainult aja ehk) ja ei saa tagantjärgi midagi kahetseda. Ehk siiski kohtute kunagi uuesti vm. Ja kui vastu peate on hilisem rõõm veel suurem. Ma arvan et kahetsus tekibki siis kui endast maksimumi ei antud. Ei saa ju kahetseda kui tead et poleks enam midagi paremini saanud teha ja kuulasid ikkagi oma südant.

Tihedalt kontakti hoidmine on hea, sellega on muidugi ka see jama, et tal on jah seal palju huvitavat, sul aga elu endine, väljaarvatud tema puudumine siit sul.
Samas liiga tihe kontakti hoidmine on ka tüütav ja sellest lahus olekust ja pidevast kontaktist, selline pidev mingi kohustuse peal olek, et olete ikkagi suhtes ja peate tihedalt suhtlema, see võibki ära tüüdata lõpuks.
See kohustus võib koormama hakata ja näiteks sellepärast võibki lõpuks olla tüdimus sellest kohustusest ja tahetakse sellest vabaneda, näiteks eestisse tagasi tulles.
Muidugi on see jällegi üks variant, mitte üldsegi kindel variant, aga ikkagi variant.

Unustasin enne seda täpsustada.

Ei jah kindlasti ei tohiks see tiheda kontakti hoidmine olla nagu kohustus vaid just nauding. Mitte nii, et iga päev Eesti aja järgi kell 20.00 tule netti ja hakkame suhtlema, vaid just nii et kui mõlemal vabaaega ja võimalus suhelda, siis ikka võiks suhelda ja hoiad sidet. Kasvõi saata mingil ajal ümbrikukirju või pakke, see kindlasti jääb paremini meelde ja hoiaks ikka inimest meeles, ma arvan vähemalt nii.

Aga tänan kõiki, kes on viitsinud võtta aega ja vastata!

Minu meelest on kõik tahtmise küsimus. See, et tüdrukul seal teine elu ja sul jääb samaks, on köömes. Kui tunded on tõesti tugevad ja side teie vahel on seni olnud hea, siis pole mõtet praegu üle mõelda :)Seda enam, kui teil on tugevad tunded teineteise vastu.

OT, mu eneseväljendus on ikka super

Meie tunded olid nii tugevad,et ma ei läindki Eestist minema.

Omal sarnane situatsioon, kui mitte identne. Nimelt kavatsen samuti aastaks ära sõita. Hetkel mõtlen, et kas suudaks üldse eemal olla oma poisist nii kaua, sest aasta on ikka väga pikk aeg ja selle ajaga juhtub ja muutub kindlasti palju. Kõige rohkem kardan, et tunded võivad muutuda, tunded võivad ka kellegi teise vastu tekkida isegi kui väga väga teist armastad, sest kui oma poissi ikka väga pikka aega ei näe ja suhtled teiste isikutega (vastassoost), siis võivad vabalt tunded tekkida, ei saa ju tundeid sundida. Isegi kui ma Skype-ga ühendust hoian ei anna see ikkagi seda lähedust, mis suhteks vajalik on ja seepärast võivadki tunded kaduda aja jooksul.
Soovitan sul oma tüdrukuga põhjalikult sel teemal rääkida - ehk ta ei lähegi USA-sse, vaid jätkab oma õpinguid ja tegemisi Eestis. Ja siinkohal on oluline ka see, et millisena näete oma suhet pikas perspektiivis - kas ühine kodu, lapsed jne. Teil suhe kestnud alles 3 kuud ja pool aastat on aega minekuni - selle poole aasta jooksul saate ehk asjad omavahel selgeks arutatud.
Minul seisab poisisga see jutuajamine ka ees ja olles põhjalikult selle üle mõelnud, arvan, et jään siiski Eestisse, sest tema on mu elu.

Nõustun jah täielikult, et aasta on ikka väga pikk aeg ja tunded võivad kaduda aga kui oled inimesega nii kaua suhelnud ja lähedane inimene olnud, siis ma ei usu et juhtub selline asi et sa inimese suudad täiesti ära unustada. Isegi kui väikene säde veel jääb püsima ja midagi kahe inimese vahel on, siis tagasitulles võib asi jälle korralikult õitsema hakata nagu lill kevadel ja minna õiget rada pidi.
Oma suhtele pikas perspektiivis mõeldes, siis mõlemad tunneme ja näeme üksteist ka enda tulevikus ette. Mitte ei võta seda suhet kui kohatäidet või lihtsalt tunnet, keegi oleks kõrval vaid ikka pühendume asja ja mõtleme kaugemale ka sellessuhtes.
Oleme rääkinud sel teemal küll päris pikalt ja põhjalikult juba, kuid see variant ilmselt et jätab USA'sse minemata tuleb lükata koheselt ümber ja ei saa mõeldagi sellele.

Ses suhtes on sul täiesti õigus, et tagasi tulles võivad tunded jällegi tugevneda ja loodan, et teil nii lähebki. Aga eks alguses on ikka raske lahus olla.

Teema võib nüüd lukku minna, tüdruk otsustas teha nii nagu tegi BailaBaila. Ei lähegi ära siit, õnneks!

Tore uudis! Palju edu teile edaspidiseks!
Kuid ehk soovid teemat jätta, juhul kui kellelegi kunagi sama mure peaks tekkima?

Suur aitäh

Ei-ei, minugi poolest olgu ta avatud.. lihtsalt mõtlesin mainida igaksjuhuks, et äkki vaja kinni panna.

Vutimies, kui tohib küsida ja kui sa siia veel satud, siis mis sellest suhtest selle tüdrukuga on saanud? Ta küll välismaale ei läinud, aga olete siiani koos peale paari aastat?