Asi on siis nii, et mul on oma poiss, kellega oleme olnud koos 7 kuud. Kõik on olnud väga kena, kuigi mul on palju tegemist ning me näeme nädalas paar korda(koolis ja nv´l, kui mul aega on), ning ta tihti on kurtnud et mul pole üldse enam aega tema jaoks. Tema on väga õnnelik, et kohtus minuga/käima hakkas. See juhtus kõik väga ootamatult minu jaoks, me saime kokku ühel peol, ma ei tundnud teda veel eriti ja nii see asi läks. Kõik oli süütu muidugi. Pärast seda me olemegi koos olnud. Mind häirib see, sest me oleks võinud rohkem üksteist tundma õppida., sest ma poleks uskunud et ma sellist tegu kunagi oleks teinud(esimesest kohtumisest käima hakata, tundub eriti loll). Kõik klapib meil suheliselt hästi, oleme juba vahekorraski olnud. Kuid meil on ka probleeme olnud, sest talle meeldib sõpradega(nii tüdrukud ja poisid) n-ö lõõgastuda kuskil juues. Ta on mitu korda läinud mingile peole kuskile tüdruku juurde, ja seal ööbinud, ilma et minu käest luba oleks küsinud. Ma olen talle küll öelnud, et mulle see ei meeldi, aga nagu näha, siis kasutult. Meil oli suht nagu kokkulepe et kui keegi meist kuskile peole läheb, siis lähme koos, või ei lähe üldse. Mul on ka rikkumisi olnud, aga no mitte mingi poisi juures, vaid tüdruku, kus oli ühe ürituse n-ö väike afterparty ja kus ta poleks sobinud. Varasemate juhtumite põhjal tean ma, enne kui me kokku saime, siis ta on peol teinud nõmedaid asju seoses tüdrukutega. Ja siis ta räägib et ma ei usalda teda piisavalt, kuigi mul on väga raske niimoodi usaldada, kui ma tean mida ta varem teinud pidudel on. Tema usaldab mind 100% ja räägib, et andestaks mulle ka petmise. Meie suhte jooksul ta küll pole midagi sellist enam teinud, aga ikkagi nõme mõelda et kunagi oli nii... Meil mõlemal on selline suhe esmakordselt, ning ta kogu aeg räägib et ta on nii õnnelik ja armastab mindväga ja tahab minuga olla edaspidises elus. Ta on väga hooliv jne, ning temaga on tore koos olla, kuid mina ei tahaks jääda temaga pikemas perspektiivis, nagu minu esimene ja viimane. Ma olen küllaltki noor (15 a.) ning ma ei tahaks end nagu siduda eriti elu lõpuni selle inimesega. Nagu ma mainisin, siis see suhe tuli nii ootamatult, ning ma poleks tahtnud nii head suhet, mis tahab kesta pikka aega, nii varakult. See tuli üldse kõik nii kähku ja vara. Ma oleks tahtnud saada rohkem kogemusi. Ja nüüd see valupunkt tulebki. Nimelt saan viimasel ajal hästi läbi oma sõbraga. Oleme palju koos olnud, koolis ja väljas räägime pidevalt. Msnis ka. Ma tean, et olen talle meeldinud juba pikka aega, ning meeldin siiamaani. Ka tema on hakanud mulle meeldima, väga. Mu poiss teab ka et ta on mul hea sõber ning ta on armukade. Kardan, et mul on isegi tunded selle sõbra vastu, ning ma usun et ka temal on, kuid ta ei taha suhtesse vahele sekkuda. Ning meil ei saaks midagi olla, kui ma käin juba poisiga. Mul ongi nüüd dilemma. Ka paljud sõbrannad pole mu poisist heal arvamusel, peaaegu kellelegi ei meeldi ta minu sõpradest, kuigi nad ei tunne mu poissi reaalselt. Kui ma jätaks oma poisi maha, siis ma murraks ta südame totaalselt, kuid ma olen ka noor ja tahan elada ning näha ka teisi inimesi, ma ei saa sinna midagi parata. Pausiga pole mu poiss ka nõus, sest arvab , et leian endale uue, kuna ma meeldin paljudele ning ta arvates pole ta ainuke poiss, kes mulle järgi jookseb. Ta ei taha minust üldse lahti lasta, sest arvab et me olemegi kokku loodud janii. Nii et ma ei teagi mida teha, seega tulin siit nõuandeid otsima.
ettetänades,
h