EEVA naistekas

Kas mäletate ? Mõni ütleb, et esimene armastus jääb eluks ajaks ja järgmisi hakatakse esimesega võrdlema.

Minu esimene tõeline armastus ja tõsine suhe on praegu ja loodetavasti ikka vääääga kauaks

Minu esimene suurem armumine oli katastroof. Nüüdseks pean seda tüüpi tõeliselt nõmedaks, ning ma ei suuda aru saada kuidas ma üldse temaga koos olin. Minu esimene armastus oli enam vähem, aga enam ma teda ei salli. Ma võrdlen küll kõiki temaga, aga üldiselt suuremalt osalt on kõik tüübid normaalsemad. Vähemalt mõne asja poolest. Kuid sellist avameelsust nagu temal, ei ole ma enam kellegil kohanud. Sellest on vähekese kahju.

Mäletan esimest tõsist armumist ja meenub aeg-ajalt kuid võrrelnud teda teistega ei ole. Suurepärane poiss oli ja on seda endiselt .

Minu esimene armastus veel kestab. Armumisi on olnud ka varem, aga nüüd on asi tõsisem ja liigitan selle siis tõelise armastuse alla.

Minu esimene armastus ka kestab ja loodan, et jääbki eluks ajaks kestma. Ei võrdle ma kedagi kellegagi, naudin hetke, mis on antud mul Temaga olemiseks

Minu esimene armastus jäi 13-14 eluaasta kanti. Mingit suhet ega midagi meil ei olnud, puutusime küll igapäevaselt kokku ja hängisime niisama, ta teadis mu tunnetest, kuid me olime nii noored, et ei osanud kuidagi talitada. Ei võrdle seda inimest uutega, vahepeal on mõtetes olnud päris palju uusi inimesi ja üldse on juurde tulnud palju tutvusi ja too inimene hakkab ununema. Vahepeal harva puutun temaga küll kokku, kuid siis mõtlen pigem seda, et kuidas ma sain armunud olla inimesesse, kes on minust nii erinev. Veel on olnud mõned tõsisemad armumised ja siis ei võrdle uut "objekti" vanaga. Küll aga olen taibanud, et paljud meessoost isikud käituvad ühte moodi, kui keegi neile meeldib.. Vahel ootaksin just midagi uut ja teistsugusemat, sest sarnane käitumine ja žestid tuletavad küll üht inimest meelde ja siis mõtlengi, et "..see pole õige, keegi teine oleks pidanud sellise smsi saatma" vms. Lühidalt: üritan võtta igat inimest nii nagu ta on ja püüan eelarvamusi ja võrdlusi enda mõttemaailmast eemal hoida.

Minu esimene armastus on mul ikka veel väga sügaval südames... Kuigi ta tegi mulle väga palju haiget, meil polnud suurt midagi ühist ja ma ei tea üldse, mida ma temas nägin. Aga nägin. Temas oli lihtsalt see maailma kõige erilisem miski olemas, mida inimene elus vb heal juhul 2-3 korda kohtab. Ma pole kordagi siiani midagi sama intensiivset tundnud ja ma olen kindel, et see jääb igavesti meelde. Võrdlemise osas - seda tunnet ei ole suutnud küll keegi ületada, kuid võrrelnud olen küll ja kõik järgnevad on peaaegu eranditult muude omaduste osas temast kõvasti üle olnud... Aga ikka on tema see, kes on minus kõige siiramaid pisaraid tekitanud, kõige suuremat kurbust ja igatsust, samas ka ülisuurt õnne ja rõõmu. Ta tegi mulle lõppkokkuvõttes väga väga väga palju haiget ning võttis aega ennem kui kuskilt leidsin selle jõu, et ta enda elust välja ajada. Poleks mitte kunagi arvanud, et minusugune inimene seda teha suudab, aga suutsin. Temas oli ka väga häid ja südamlikke külgi ning tegelikult oli näha, et ta hoolis minust. Just seda ma jäängi tema puhul mäletama.. ma ei taha seda ilusat tunnet ja tõesti esimest armastust reaalsusega varjutada, seda enam, et seda meest enam mu elus ei eksisteeri...

Minu esimene armastus samuti praegu veel kestab ning ma loodan, et see ei saa kunagi otsa, sest kõik on lihtsalt nii võrratult ilus.

Esimene armastus?! Milline, kui tähtis või kui reaalne on siin mõeldud?! Mul on mõni 5-6 aastasest meeles, siis tuli mingi pikk paus, kus poisid olid ainult sõbrad, siis oli paus kus nad olid kõige vastikumad olendid ilmas ja siis tuli uus armumine, kui ma olin ikka 11-12 aastane?! Aga see vist pole armastus?! Et siis päris suhet on mõeldud, või korralikku armastust?! Ah sellist küll pole olnud.

Aga ma räägin siis vastavalt sellele kuidas tunnen. I tõsisem armumine oligi 11-12 aastaselt.. ja oi see kestis kaua. Aga see oli salaarmastus.. sellest ei tea keegi peale minu õe. Sisuliselt loll laps olin, aga selline süütu armunine on sellele vanusele omane. Ühe korra olen veel tõsiselt armunud olnud, aga teda küll kellegagi ei võrdle. Kergelt öeldes s** mees oli. Ma arvan et mu pubekarmastus ongi siis ikkagi see esimene. Jõle keeruline teema.