EEVA naistekas

Mul on üks keeruline suhe ühe kutiga. Ja ma olen nii õnnetu ja keegi ei mõista mind. Ma tahaks kuulda teie arvamusi.
Sain tuttavaks ühe kutiga, tema on minust 4 aastat vanem. Suhtlesime palju msnis kuna elas teises linnas. Suhtlesime umbes 2 aastat.
Mina muidugi armusin ära lõpuks. Kuid temagi nagu eitavalt ei vastanud. Olime siis nn "paar" mõned kuud, kui tema otsustas järksu
et meie suhtle pole mõtet. Ma olin nii õnnetu nutisn kodus ja olin masenduses. Läks mööda vist aasta kui ta järsku helistas et saame kokku
et ta on seal linnas kus minagi. Muidugi saime kokku ja läksime ühele peole. Kuna mul oli selleks ajaks tekkind juba teine silmarõõm, siis
kaua ma seal peol temaga olla ei viitsinud. Peale seda pidu me jälle ei suhelnud rohkem. Möödus paar kuud kui jälle ütles et saame kokku.
Saime kokku, olime suure seltskonnaga kui ta oli järsku kadunud. Ma ei leidnud teda ja ta läks lihtsalt minema ilma et mulle oleks
head aega öelnud. Mu kõnedele ei vastanud jne. Möödus jälle aasta. Mõlemad olime selleks ajaks oma eludega edasi läinud jälle.
Hakkas ta muga msnis rääkima. Meil oli üllatavalt palju rääkida ja andsime üksteisele nõu asjades kuna meil mõlemal
olid samal ajal partnerid. Mina läksin siis lõpuks oma mehest lahku ja ka tema oli oma suhte ära lõpetanud ning välismaale kolinud.
suhtlesime siis msnis õhtuti umbes pool aastat. Kui ta kutsus mind enda juurde külla. Mõtlesin et miks mitte sõbrale külla minna.
Võtsin veel sellise hoiaku et ma magan teises toas, teises voodis ja et niisama paar päeva panen välismaal pidu ja naudis elu.
Tuli mulle siis lennujaama vastu ja nii see läks. Õhtul jõime veel veini ja rääkisime juttu kuni nagu ikka juhtub jõuab asi voodini.
Hommikul ma mõtlesin et ei puuduta seda teemat mis öösel juhtus ja kuna tema ka ei rääkinud sellest midagi siis mõtlesingi et
purjuspeaga juhtus selline asi. Aga sama juhtus ka järgmisel ööl ja ülejärgmisel. Kõik oli nii hea. Päeval olime kui sõbrad ja öösel
täielikud vastandid sellele. Kuni ühel hommikul ütles ta mulle kui me üksteise kaisus olime, et me võiksime ka päevan nii olla.
Peale seda me käitusime nagu paar. Rääkisime meist jne. Mu paaripäevane külaskäik venis paariks nädalaks. Kui ma ära läksin sealt
olin nii kurb nagu oleks lahku läinud. Kuid ei õnneks, suhtlesime peale seda edasi ja kuidas ta ütles mulle ilusaid asju ja et igatseb
ja et nii väga tahab minuga olla. Tahtis veel, et ma tema juurde koliks kui eestis oma asjadega ühelepoole saan. Paar kuud läks mööda,
kui otsustasime, et lendand uuesti külla. Seekord oli seks kuidagi teistsugune. Polnud nagu see mis oli eelminekord. Kuid ikka
ütles mulle igasuguseid ilusaid asju. Ma olin nii armunud. Ja tema suhtlemislaadi vaadates tundus mulle ka et tal on tunded mu vastu.
Kuid seekord sain vähem külas olla. Tulin ära sealt jälle krokodilli pisaratega. Ja peale seda külaskäiku ta suhtles muga nii imelikult.
Väga vähe ja minimaalselt. Ennem viimast külaskäiku oli meil tihe suhtlemine saatsime iga päev ligi 20 sõnumit ja veel msni jutt ja telefoni kõned.
Ma mõtlesin et mis siis nüüd tal viga on. Mõtlesin siis et ütlen talle oma tunded välja ja uurin miks ta ni kahtlaselt käitub. Aga kuna ma olin joonud,
siis mulle jäi silma tema lausetes ainult see lause, et anna andeks aga meil ei tule midagi välja.
Ma nimodi solvusin. Kahjuks ma ei mäleta mida ta veel ütles või mis jutt edasi tuli. Paar päeva mõtlesin et küsin temalt et millest me rääkisime tol õhtul,
aga tema ei rääkinud midagi sain ainult vastuseks, et joo vähem. Paar päeva tagasi veel küsisin et kas ta ei suhtle muga enam minuga kunagi, mille peale
vastas et muidugi suhtleme, ära stressa. Me pole suhelnud paar päeva. Ja me olen nii segaduses et ta mind jälle pikalt saatis. Ja ma ei tea isegi miks nagu.
Mis oli viimases külas käigus midagi sellist et ta enam minuga suhelda ei taha. Aa lisan veel, et ennem viimast külaskäiku ütles et tahab jõulud koos minuga veeta,
ja kuna ta pere elab ka eestis et siis tuleb jõuludeks eestisse. Broneeris piletid ka ära. Kuid nüüd ma ei teagi kas ta tahab mind näha.
Ja mis meist üldse saab. Kas ma ootaksin ta ära kui ta eestisse tuleb ja siis küsiksin talt et mis juhtus ?
Ma tõesti ei taha temast ilma jääda. Ma siiamaani nutan teda taga.

Tundub, et kutt ei suuda täpselt aru saada, mida ta sust tahab. Sa rääkisid, et vahepeal on nagu kõik korras ja siis jälle pole. Ütleb, et ükshetk tahaks ta nagu päeval ka sinuga midagi "paarilaadset" olla ja kutsuks sind nagu enda juurde kolima, aga samas ütleb ka, et teist nagu ei tule midagi välja ja sul on tunne, et ta sinuga suhelda ei taha. Kuidas see sulle tundub? Sina ilmselt tahad teda täiesti endale. Nüüd pead välja selgitama, mida tema tahab. Sellist mängimist on väga raske taluda, eksole.. kutt peaks ruttu ära otsustama.

Jaa täpselt. Kaua ma ootan millal tema ükskord endas selgusele jõuab mida tema tahab. Vanuse poolest võiks nagu aru peas olla ja julgust võiks ka olla tal.

Novot, ongi sul piisav argument olemas.. ise sõnastasid. Ja sa kirjutasid, et see on juba mitu-mitu aastat nii kestnud. Niiet see, et sa kirjutad, et kaua sa ootad.. on igati põhjendatud. Sa oled väga kaua oodanud. Millal see "viimane võimalus" sul muidu silmapiiril on?

kahe nädala pärast. aga teda ma võin ootama jääda. ja kui ma teda ootama jään, siis ei saa ma kunagi õnnelikuks. aga nii pea ma ei taha ootamist lõpetada kuni tema ütleb mulle paar karmi sõna. või ma ei tea:cry:

ei ma mõtlesin et ma ootan need 2 nädalat ära, ja kui ta eestisse tuleb ning minuga ühendust ei võta, siis ma lihtsalt pean ta ära unustama. ma nende aastate jooksul arvasin et ta on muutunud. ja tol ajal me olime nooremad. Ja mina olin siis ka kogenematum. Lootsin et ta on arenenud selle 5 aastaga.

Nii teedki, nagu tunned, et ise õige on.


Sul on kindlasti raske praegu, ole tubli ja mõtle siis selle peale, mis sind õnnelikuks teeb.

Olen sama tundnud(tunnen..) ja tean, kui raske on üht inimest unustada. Sinul on raskem olukord, mina olen ise oma jamades süüdi. Oleks vaja mingit "krõksu", et minu mõtlemine muutuks. Mul on vahepeal olnud paar head ja suurepärast võimalust, kuid lihtsalt ei julge neid kasutada, sest kardan, et teeksin temale haiget. Täpselt selline suhtumine on minul, et mina ei tohi enne teda uude suhtesse astuda. Olen enda vastu väär. Olen mõelnud, et ei tahagi kedagi teist, kuid siis jälle mõelnud, millised oleksime 6 aasta pärast. Mul sama- pean veidi ootama, et teda näha ning siis selguvad ka minu tegelikud tunded. Ole tubli.

Nii ma natuke räägin, mis edasi sai. Enam me ei suhtle üldse. Absoluutselt. Ma usun, et tema Eestis käik möödub nii, et minuga kokku ei saadagi. Lisaks tulid täna rasedustestile 2 triipu.

Oih Ja mis nüüd edasi teha plaanid ?

Ju ei ole sind vääriv mees. Kuidas sa ise tunned ja kas leiad et sul peaks teda veel vaja minema või mitte? Saad temata ka hakkama?

Rasedus ei ole sinu jaoks hea uudis? Kuna sa täna hommikul alles need triibud said, siis on asi veel väga värske. Teed katseks homme uue testi ja vahepeal mõtled, mis võimalused sul on ja mida sa vajad. Küll kõik hästi läheb.

Ma mõistan sind, sest olen väga sarnast "suhet" omanud, see oli küll lühemaajaline, kuid siiski. Ja mu ainus soovitus on see, et jäta ta kus see ja teine ja väärtusta ennast ehk liigu edasi..

Muidugi see võimalik rasedus teeb asja ainult hullemaks.

Mina sain ka enda asjades selgust. Sinul keerulisem lugu, aga püüa asja esialgu rahulikult võtta.

Kudas sul asjad selgeks said? On kõik hästi?

Jube keeruline. Ma ei tea veel mida teha. Tean, et kui talle seda ütleksin käsiks aborti teha. Aga ma ei tahaks. Samas ei tahaks üksikemaks ka jääda, laps vajaks ikka mõlemaid vanemaid.

Minu asjal on nüüd <span style="text-decoration: underline;">lõplikult</span> kriips peal.
Kas sul oleks võimalik majanduslikult hakkama saada, kui sünnitad lapse? Kui tema käsib sul aborti teha, siis minu silmis ei ole tal sinuga tuleviku mõttes tõsised kavatsused. Öeldakse, et laps tuleb siis, kui tulema peab.:)Selle all ei mõtle siis teismelisi.. Te peaksite omavahel rahulikult ja korralikult rääkima. Mina pole absoluutselt mingisugune suhteekspert ning olen ilmselt viimane inimene, kelle nõu sel alal kuulata.

Kirjutasid, et sa ei tea veel mida teha. Nüüd ongi see hetk kus istud rahulikult maha ja hakkad mõtlema mis variandid sul on. Vb tahad kellegagi nõu pidada. Saad pöörduda ka mõnda noorte nõustamiskabinetti kui kardad et jääd päris jänni. Aga ühtegi otsust ei tohi vastu enda tahtmist vastu võtta. Kutiga võid rääkida - võid talle teada anda, et tõenäoliselt on tegemist tema lapsega. Aga mina ei teeks seda enne kui arst on ka raseduse kinnitanud. Niiet..esimene samm. Mõtled kui vana see rasedus võib olla ja siis juba arsti juurde.

Kui rasedustest on positiivne, siis on rasedus peaaegu kindel, arsti juures tehtav vereproov muidugi kinnitab (või harva lükkab ümber). Varases staadiumis ei näita ultraheli mitte midagi. Ja rasedust arvestatakse viimasest menstruatsioonist, mitte ovulatsioonist (oluline punkt!).
Soovitan ka korralikult läbi mõelda mõlemad variandid. Esitan mõned punktid, mida võiks arvesse võtta: Kas sa ISE oled lapse saamiseks valmis? Kas sul on materiaalsed võimalused ning lähedased, kes sind toetaksid? Kui sa otsustad abordi kasuks, kas sa suudad elada ilma end süüdistamata? Abort on halb variant, kuid kui see on sinu enda jaoks parem, siis on see mõttekam valik.
Noorte nõustamiskabinet võib samuti abiks olla. Seal on suhteliselt neutraalne suhtumine - ei mõisteta hukka, vaid pakutakse variante.
Ara mingil juhul tee midagi teiste pärast - kui mees nõuab aborti, aga sa ei suuda seda, siis ära tee. Aga päris kindlasti räägi mehega, enne kui midagi otsustad.