EEVA naistekas

Ma mõtlesin kaua, kas ja kuhu see asi kirja panna. Sõbrannadele ma sellest rääkida ei saa, sest nagunii jõuaks see valedesse kõrvadesse. Päevikusse kirjutamine on aga enam-vähem sama, kui mitte üldse vist sellest rääkimine. Seega mõtlesingi, et kõige targem sellest vist siia kirjutada, kust ka mõningat objektiivset vastukaja võin loota.
Asi sai alguse umbes 4 aastat tagasi, kui ma esimest korda nägin meest, kellesse ma täiesti esimesest silmapilgust armusin. Õige pea saime ka tuttavaks, kuid ütleme nii, et saatus tahtis meid teineteisest lahku viia ja viis ka, ilma et meil üldse midagi oleks areneda jõudnud. Ma ei unustanud teda, kuid ta jäi tahaplaanile. Mul oli teisi armumisi ning ka palju enamat, kuid umbes aasta tagasi leidis too mees uuesti tee minu juurde. Me kohtusime üle nii pika aja ja ma ei saanud kuidagi selle vastu, et tunded tema vastu uuesti üle pea kokku lõid. Aga natuke aega hiljem tekkiski seis, kus ma enam ei saa aru,, mida ta minust tahab või mida ta tunneb? Ühest küljest tunneb ta huvi mu tegemiste vastu, kokku saades oli hoolitsev jne. Huvi tunneb ta minu vastu tõesti tihti, kas siis armsate sõnumite või kõnede näol. Aga samas, kui kokku saada tahame, siis ma ei tunne ennast erilise prioriteedina.... No võibolla see selline naiselik ülemõtlemine jälle, aga ta töö tõttu on ta niigi suhteliselt tihti minust suhteliselt kaugel ja no me ei ole isegi suhtes veel, nii et ma ei saa talle teha ettekirjutusi teemal kui tihti ta Tallinnas käima peab. Ma tunnen ikka aga sama moodi tema suhtes ja ei saa midagi teha.. Ja siis nüüd mõnda aega tagasi sain ühel koosviibimisel tuttavaks ühe teise mehega. Ta hakkas sümpatiseeris mulle väga ja oli näha, et ka mina talle. Me saime jutule ja lõpuks veetsimegi terve õhtu omavahel rääkides. Lõpuks üritas ta mind suudelda... Ta tegi seda 3x, esimene kord lõpetasin selle kiirelt... Teisel korral võttis see mult juba rohkem tahtejõudu... Ja no kolmandal korral kui ta mind enda vastu tõmbas ja konkreetselt oma keele mulle suhu pistis (mis oli mõnusamast mõnusam), mõtlesin ma, et ma lihtsalt ei suuda enam püsti tõusta. Ma olin üle keha nõrk ja see ajas mind täiesti hulluks... Ta tekitas minus täpselt selllist keemiat üle 4 aasta, nagu too teine mees oli minus tekitanud siis. Aga miks ma siis ei tohtinud neid suudluseid lubada? Sel lihtsal põhjusel, et mu ühel väga heal sõbrannal oli tolle mehega olnud juba 2a mingisugune teema.. Mehele ta meeldis ja sõbrannale ka mees meeldis, aga mitte nii palju, et ta temaga midagi arendaks.. samas see on see kirjutamata reegel, et ei vaata sõbrannade silmarõõme ja ma ju tean, et see mees talle meeldis... Ja kõige nõmedam ongi see, et kui ma teda hiljem ka nägin ajas ta mind jälle täiesti....endast välja kui aus olla positiivses mõttes.. Ja nüüd olengi ma täiesti segaduses, mul on nende mõlema vastu tunded, aga ühega ma ei saa midagi arendada, teisega on muidu asjad ebastabiilsed. Mida teha?

Uuri oma sõbrannalt kas tal oleks selle vastu midagi kui sa selle tüübiga midagi aretaksid. Kirjutamata reegel küll see sõbranna ekside asi, kuid vahel ei hooli tüdrukud sellest et keegi tuttav nende eksiga käib.

No vot jah, see tüdruk on mu väga väga hea sõbranna ja seega on ta mulle päris palju rääkinud muredest ja kõigest selle mehega seoses.. Ja ma tean küsimatagi, et tal oleks vägagi midagi selle vastu, isegi kuigi ta seda ei pruugi mulle öelda. Fakt on see, et kui ma selle mehega midagi aretan, võin selle sõbranna sõprusega sellisel kujul hüvasti jätta.

Ma soovitaksin ka sõbranna käest küsida, seda enam, kui tegemist on su väga hea sõbrannaga. Kui nende vahel oli lihtsalt meeldimine, siis vähemalt mina ei leia küll põhjust peale kiuslikkuse, miks su sõbranna peaks selle ära keelama. Põhimõtteline keelamine on... kummaline. Sõbranna selja taga suhte alustamine ei oleks muidugi kena. Sa võid talle mainida, et sa pole aastaid kellegi vastu niimoodi tundnud. Kui sa talle vähegi kallis oled, siis ma usun, et ta mõistab.
Loodan, et leiad oma murele lahenduse!

Sa alustasid oma juttu just sellest esimesest mehest rääkides.. segadus on teise mehega. Kuidas need kaks meest seotud on? Sa ei suuda nende vahel valida? Noh, mina erinen eelmistest vastanutes sellepoolest, et mina välistaks enda jaoks sõbranna ekskuti. Kas ta on mingi üleminekuarmumine? Või miks sa siis viisid ühelt kutilt jutu teisele. Sa oled armunud esimesse, aga kannad need tunded üle teisele, kes on rohkem nagu kohal? Ma arvan, et võta aeg maha ja klaari oma tunded esimesega ära.. tunned et ei saa temalt nõuda tihedamat Tallinnas käimist? Aga mine ise tema juurde!

<span style="font-weight: bold;">Havana:</span> sa said mu olukorrast suurepäraselt aru...seetõttu ongi mul praegu suhteliselt raske, midagi vastata. Seda ma tean, et ma ei kanna neid tundeid teisele üle, nagu ta oleks rohkem kohal, sest ta ei ole rohkem kohal. Ma pole temaga kohtunud peale seda. Ma ei tea ise ka mis või kes ta on.. ma ei tahaks öelda, et ta üleminekuarmumine on, aga samas... 100% ma seda ju kinnitada ei saa. Jutu viisin ühelt kutilt teisele sellepärast, et minu jaoks on nad omavahel kuidagi seotud selle poolest, et see sõbranna nö "ekskutt" on esimene, kes on enda vastu suutnud tunded tekitada samal ajal kui mul selle esimese mehega midagi toimumas old. See omakorda tekitab tunde, et kas ma seda esimest ei taha just seetõttu, et ta mul juba niiiiii kaua südames olnud, aga et päris saanud pole ma teda siiani? Kokkuvõttes kui ma kummagagi koos pole, on mul täpselt selline tunne, et mida ma teen ometi Ja kui ma ühega neist koos olnud, siis on selle esimesega kõik nii õige... ja teisega ka ... teise puhul aga varjutabki seda see sõbranna...
Tallinnas käimise osas...ma läheks tema juurde kui poleks seda pisiasja, et ta ei ole Eestis...... Oh issand, ma tundun endale ka selle jutu põhjal täiesti nagu 15.aastane, kes ei suuda oma tunnetes selgusele jõuda....

Mina arvan et see sõbranna ekstüüp tekitas sinus vaid selle pärast sellist tunnet, et see esimene seda enam niiväga ei tee. Minus tekitavad paljud "võõrad" sellise eriti hea tunde. Kuid asja üle järgi mõeldes, saan aru et see tunne pole ehtne.