EEVA naistekas

Kas teil on vanematel eelmisetst suhtetest veel lapsi, kuidas teil on läbisaamine oma poolõdede ja poolvendadega?

või siis äkki mitte eelmistest,mõnel võibolla ka isal ka nüüd uuedlapsed. Nagu näiteks mul.

Mul on isa kaudu 2 poolvenda. Mõlemad minust vanemad. Pole neid kunagi näinud. aga ühega suhtlen netis. Ma ei arva et poolvendades/õdedes midagi halba on. Neisse tuleks suhtuda tavaliselt. Kui nendega koos ei elata ja pole sundi kokku puutuda, siis on lihtne, kui on normaalsed inimesed, siis tasub suhelda, ning kui pole normaalsed, mis siis ikka.

On isa poolt üks poolvend (minust vanem), keda kunagi pole näinud.

Mul on kaks nooremat poolvenda, kuigi minu jaoks on nad ikka vennad. See et meil pole mõlemad vanemad samad, ei tee neid vähem minu vendadeks!

Mul on kaks nooremat poolvenda ja suurem poolõde. Nad on minu jaoks pärisvennad-õed, ei tee vahet neil.

Kui elatakse koos nendega, siis üldjuhul ei võeta neid kui poolvendasid -õdesid.

Poolõega ma ei ela koos, temast ma ei teadnud mitte midagi ligi 10 aastat, niiet ei ütleks just nii. Ta on ikkagi mu õde.

Eks lähedasem oled ikka sellega, kellega koos ühist kodu jagatud. Siiski pole keegi seetõttu vähem õde/vend.
Endal natuke kahju on, et õde eraldi ning ma temast väga palju ei tea. Mitte, et isaga ei suhtle, aga lihtsalt meie pole väga lähedased. Soovisin pikalt-pikalt endale õde ning siis kui sain, oli ta nii kaugel ja nüüd seda igas mõttes (ta on 13).

aga need kes ei ela koos oma poolõdede javendadega,miks te ei suhtle või suhelda ei taha?

vahest ikka suhtlen, kuigi suurem vaimustus on üle läinud. no nemad elavad oma elu ja mina oma. olen ilma nendeta elanud 19 aastat, ning kuna ma neid eriti ei tunne, siis nad on nagu võõrad inimesed minu jaoks. lihtsalt tean et mul on poolvennad, ning tänu ühele neist olen tädi

Ei ole ühtegi, aga kuna olen üksiklaps, siis oleksin niii õnnelik kui mul näiteks kusagil mõni poolvend oleks ja kindlasti ei mõjutaks see midagi, et meil ainult üks vanematest on sama.

Ei ole ühtegi ja hea ongi. Perereliikvia ei ole meil ära lõhutud.

Mul on peres 5 last ja kõik on korralikult ühiselt emalt ja isalt. Olen väga õnnelik, et ei ole poolõdesid ega poolvendasid.

Miks poolõdede/vendade omamine nii halb on?

Mina ei suhtle väga, kuna pole nagu midagi ühist. Justkui võõras, samas mitte. Loodan, et kui ta ehk (veel) vanemaks saab, siis rohkem midagi. Hetkel ta puberteedi stardijoonel, ma suudan selle üle vaid nalja visata, ehk veel solvub.

Mõtlesin enne ka, et peaksin lisama, et ma ei pea üldse neid inimesi halvemateks ega kehvemateks, kellel poolõed/poolvennad on. Lihtsalt ma väärtustan väga seda, et kui on loodud ühine tulevik, siis lõplikult. Jah, paljudel viivad teed lahku, kuid ma olen uhke, et minu vanemad on olnud koos pea et 20 aastat, saanud 5 last ja elanud läbi ka kõige jubedamad raskused. See, et see minu jaoks tähtis on, ei ole vast kellelgi midagi (halvustavat) kommenteerida...

Mul on poolõde, kuid ma ei suhtle temaga. Pole kordagi näinud jne. Tema on vanem muidu.

Mul on ka kolm poolvenda, kuid üks nendest on minu silmis siiski lihtsalt vend. Minu jaoks on need, kellega sa siiski koos elad ja koos üles kasvad lihtsalt vennad-õed. Need aga, kes elavad sinust eemal ja pole nendega elus palju aega koos veetnud, rohkem need kellele ütleks poolvend-poolõde. Mul siis endal jah ongi veel 2 poolvenda, kellega pole kunagi suhelnud ja pole neid ka kunagi näinud.

Mina ei ela oma poolvendadega koos, aga minu jaoks on nad siiski sama palju vennad kui mu pärisvend!

Mul on üks poolvend, keda ma vihkan, sest isa on jobu, et sigitas uue eidega mingi ahvi!