EEVA naistekas

Kui mul must masendus peale hakkas, nutsin nädal aega järjest paar tundi päevas ja hakkasin ka nagu segane õppima, et tõestada poisile kes mu maha jättis et ta tegi lolli vea, veel hakkasin pidama dieete ja tegema trenni ning oma välimust võimalikult perfektseks tegema. Lõpuks mul õnnestuski oma poisiga korra koos olla, aga see oli ka kõik. Tegelikult ei loe ikka see midagi milline su iseloom on või milline on su välimus. Tunded tekkivad siis kui ise heaks arvavad. Ja seega lõppes mu suhe uuesti üsna ruttu, kuna ta leidis kellegi teise. Mul läks 3 kuud ennem kui mulle kohale jõudis mis toimub ja et ma olen temast alatiseks ilma. Muidugi masendus oli mul koguaeg, mul oli masendus nii hirmsasti et ma lõpuks harjusin sellega ära ja nüüd olengi harjunud selle masendusega elama. Nädalas 3 korda kuskil lihtsalt suvalisel hetkel nutan ja meenutan vanu aegu, kuulan teda meenutavaid laule ja vaatan koos tehtud pilte. Ma tean, et see teeb asja ainult hullemaks, kuid ta oli on ja jääb mu elumõtteks ja ma ei kaota iial lootust teda tagasi saada ja kui võimalus tuleb kohe kasutan seda! Ainult tänu sellele väiksele lootusele ja suurele tahtele teda tagasi saada suudangi edasi elada.

Ma arvan et see läheb sul ikka üle. Eks seni kuni uut pole leidnud oled ikka vana küljes kinni:D

Ma arvan ka, et sa pead kellegi uue leidma. Olen ise elanud sama mõttega, et pole kedagi peale tema jne, aga kui ilmub keegi uus, siis ära hoia end tagasi, umbes, et sul "on" keegi teine, haara võimalusest kinni. Ise tõrjusin kunagi väga hea "võimaluse" niimoodi minema!..Aga pärast seda ilmus täiesti ootamatult minu ellu uus inimene, tänu kellele sain üle. Nüüd kahjuks on ka see läbi ning sama asi, et üritan unustada..Tean, see on väga raske!

Siiani veel pole midagi muutunud!! On küll vahepeal teisi olnud, aga mitte kellegi suhtes ei teki seda õiget tunnet ja koguaeg mõtlen ikka talle.