EEVA naistekas

Osad räägivad, et see teaduslikult tõestatud, samas pole keegi neist sellele raportile viidanud. Siiski sellest räägitakse.
Ise leian, et jutt sai alguse samanimelisest <a href="www.varrak.ee/product/2663/?cid=1271&quo...raamatust</a>.

Nii või naa, mis te ise sellest väitest arvate?

Ei taha seda uskuda, samas kes teab?
Et siis peale kolme aastat tekib juba harjumus ja armastus kaob.. Üldiselt mulle ei meeldi sellised ajaliselt paika pandud väited. Kui nii võtta, siis kuna üldse see armastus hakkab ja täpselt kolme aasta pärast saab välgukiirusel läbi?
Ma võtaks seda parem nii, et ehk mõnel inimesel tõesti nii see läheb, aga mitte kõigil.

Ma arvan, et ühel hetkel ta läbi saab, aga mitte kolme aasta pärast vaid kunagi hiljem.

Mina olen kuulnud, et 5 aastat

Samas mu vanemad on ligikaudu 30 aastat abielus olnud ja kõik on neil super hästi... ma ei usu, et nad ei armasta teineteist.

Mulle meenus samuti sinu väidetud number
Aga kas keegi kusagil on näinud-lugenud mõnd argumeneerivat tõestust? Isiklikult leian, et armastus pole teadus, kuid seda enam tahan näha ja lugeda selle inimese põhjendust sellistele väidetele.

<span id="wa_f_item_184688" name="a184688">Mulle meenus samuti sinu väidetud number
Aga
kas keegi kusagil on näinud-lugenud mõnd argumeneerivat tõestust?
Isiklikult leian, et armastus pole teadus, kuid seda enam tahan näha ja
lugeda selle inimese põhjendust sellistele väidetele, kes arvab, et see puhas teadus.
</span>

Mina kuulsin aga raadiost, et mingid targad teadlased rääkivat et
armastus kestab kaks aastat. Samuti ei usu selliseid ajalisi väiteid,
iga inimene on eraldi isiksus ja eraldi kui üks mehhanism, samuti tema
tunded. Mul on ka vanemad koos olnud 18 aastat, jah neil esineb tülisid
ja kõike, kuid nad armastavad üksteist.

Usun, et tundeid võibki lõplikult uurima jääda, samuti nende kestvust.

Mina näiteks arvan, et armastus ei saa igavesti kesta. Võib küll pessimistlik olla, aga minu jaoks nii ta on. Samas võib spekuleerida, mis on üldse armastus jne. Pikemas suhtes võib armastus asenduda pigem mugavuse, turvatunde ja harjumusega ja see ei pruugi ju üldse paha olla. Ehk teadlased, kes selliseid väiteid on esitanud, on uurinud armastuse olemust. Selle käigus toimuvaid keemilisi protsesse või jumal teab mida. Ning seepärast ütlevadki, et see tunne kestab vaid 2-5 aastat. Kindlasti ei ole paika pandud, et just nüüd päevapealt see otsa saabki, eks kindlasti on mingi keskmise aja võtnud ja selle lihtsalt nii esitanud. Ja noh.. Kindlasti võivad siin näiteks toodu paarid, kes on koos olnud 18 aastat, öelda, et armastavad üksteist, kuid kas see pole lihtsalt harjumusest nii öeldud? Nende aastatega oleks see nagu sisse kodeeritud juba. See oleks nagu harjumus iga hommik kohvi juua. Pole ju eriti tihe olukord, kui üks hommik võetakse kätte ja lihtsalt otsustatakse kohvi enam mitte juua. Ja sama ka selle ütlemisega. Kui ikka iga päev seda öelda, siis teedki nii alati. Iseasi, kas sa ise seda ka usud või mitte, aga siiski ilus harjumus ju, mida murda ei tahaks.

Mina arvan, et aastate lõikes võib muutuda armastuse liik, kuid päris ära ei kao. Näiteks, et need kolm aastat on kirglik armastus, siis kaaslase armastus ja hiljem ligimese armastus jne.

Lugesin just ühest artiklist, et teadlased siiski peavad armastust vaid keemiaks. Selle kemikaali nimi on oksütotsiin. Kui nii võtta, siis ehk tõesti on see tõestatud, et mingi aja tagant selle kemikaali tootmine lõppeb. Kuna ma olen suur teadusekummardaja, siis pean seda üheks väga tõenäoliseks teooriaks.
Samas artiklis oli veel räägitud, et see teadmine võib aidata välja töötada ravimi, mis aitaks näiteks lagunevate abielude päästmisel, võtad seda sisse ja armastus suureneb. Väga huvitav.. Ei tea, kas siis tuleb meile uus eriala nimega armuarst?

Hmjah, teadus üks tänuväärt asi, aga mis puutub tunnetesse, siis olen skeptiline sellistes uurimustes. Ning veel vähem, et mõni ravim midagi aitab
Minu mõlemapoolseid vanavanemaid lahutas alles surm. Ei ütleks, et nad vägisi koos olid, veel vähem laste pärast. Miskit pidi seal ju veel olema, vähemalt siis ligimesearmastus. Mingid aga sellegipoolest.
Kui suutsid me esivanemad ilma selleta hoida kasvõi neid väheseid tundeid aastakümneid, siis oleks meie põlvkonnast lihtsalt
puhas laiskus seda isegi mitte proovida.

Armastus on iga inimese jaoks erinev asi. Mina arvan, et kui on õige partner, siis kolme aastaga ta kohe kindlasti otsa ei saa. Teadlased on selles suhtes nõmedad, et panevad mingeid piire/aegu. Kõigil käib asi erinevalt. Minu ema ja isa on koos olnud 35 aastat ja nad vahel käitubad küll nagu mingid 16 aastased armunud teismelised. Nii et ei tea midagi. Arvan, et neil küll midagi otsa ei saa. Ja veel arvan, et armastus ei saa otsa, vaid ta muutub. Ja pealegi paljud inimesed ütlevad, et armastus on pisut nagu otsus ka millele jäädakse kindlaks.


Mina loodan küll, et enda poisiga olen elu lõpuni koos, kuigi me alles 1,5 aastat. Ja vahel mul on mingid paanikahood ja kahtlused vms, aga ma siiski tean, et tahan temaga olla.Usun, et kui on õige partner ja kainet mõtlemist ning mõlemad pooled on valmis suhte nimel töötama, siis ei saa midagi otsa.

Mul on ka vanemad nagu teismelised...

A mis saab siis, kui ma nö uuesti armun oma kaaslasesse? Mul on küll mõnikord selline tunne, nagu esimest korda kohtuks vms.. ja ma arvan, et seda tunnet on võimalik elus hoida. Igaühe enda teha.

Jah, olen ka sellega nõus, et enda kallimasse saab mitmeid kordi armuda ja armastust selle võrra kogu aeg värskendada. Ma olen ka enda kallimasse mitmeid kordi veel ja veel armunud, mis täiendab omamoodi veelgi armastust.
Üks asi millega ka teadlased on välja tulnud et: miks tänapäeval võimalik, et inimesi kiiresti lahku ajada võib on et lahutamisprotsess on nii kerge, kunagi oli see ka väga suur väärtus - kui oled korra abiellunud, siis järelikult ka elu lõpuni. Tänapäeval seda teatakse et abielu ei kohusta olema koos elu lõpuni, sest saab alati lahutada. (See ei olnud nüüd küll otseselt armastuse kohta)
Lihtsalt, nõustun omamoodi Angelinaga, kui on TÕELINE armastus mõlemapoolt, usun et võib muutuda selle liik.. Keegi ei ütle, see alatiseks püsimaks võiks jääda, kuid kindlasti ei saa seda ajaliselt paika panna. Teadlased lähutvadki sellistest nähtudest - ainetes jms, usun et armastus on ka seotud kuidagi hingeliselt, mida tõesti ei ole võimalik uurida.

Ma nüüd pole oma väites 100% kindel, kuid uurisin hiljuti asja ja lahutus maksab 5000.-, kui üks osapool ei taha lahutada. Kui nii ongi, siis päris kerge see pole .


Mis puutub kallima uuesti armumisse, siis ka mul käivad vahel sellised "hood" peal. Tavaliselt on see siis, kui saame kokku pikema aja jooksul või kui on mingi eriline sündmus.


Nende teadlaste juttu suhtun vahel üsna skeptiliselt. Palju asju võib väita, aga teine asi on seda tõestada. Ja samas, mul pole seda tõestust vaja ka, sest mis ma ikka sellega peale hakkan. Ega tunne ei muutu.

Siin võiks jällegi püstitada küsimuse: Mis on armastus ? Siin väidetase, et armastus kaob, jääb turvatunne ja harjumus, aga kust te teate , et just see ei olegi armastus ?! Selline on siis minu mõte.

Eelmine aasta õppisin psühholoogias, et ükski inimene ei tunne täpselt samamoodi kui teine inimene. Me võime tunnete kogemuste põhjal oletada, mida keegi teine täpselt samas olukorras tunda võib, kuid see ei ole kunagi täpselt samasugune. Seega, päris huvitav kuidas teadlased seda uurivad..
Ning ühinedes (taaskord) Nupsuikiga - hoolimata milliseid väiteid tõestatakse või püstitakse, tunne sellest ei muutu...

Mina ütlen selle kohta, täielik crap. Armastust on väga raske defineerida ja mõõta, teadus ei ole võimeline armastuse teemat täielikult lahkama, veel enam ei saa siin standard situatsioone väga välja tuua.
Ma arvan, et see armastuse kestvus on ikkagi väga sõltuv, väga paljudest asjadest, eelkõige inimestest endast, kuidas nad suhet korraldavad ja kui sobivad nad on jne. Kindlasti on keskkond ka väga tähtsal kohal, mis neid ümbritseb.
Kuid see jutt, et armastus kestab 3 aastat, jätab mulle selle rääkijast, pigem sellise mulje, et ta on mingi kas väga haiget saanud ja elust muserdunud või ta ei olegi eriti hooliv inimene ja leab lihtasalt mõttetut tusast elu võibolla materiaalset elu lihtsalt ja elab tööle jne.
Sai võibolla natuke segane, aga üritasin oma mõtte edasi anda.

Ega see, kes usub ja räägib, et armastus kestab 3 aastat, kohe muserdunud mõttetut elav inimene on. Võibolla on tema kogemused lihtsalt sellised, ega see siis temast kohe mittehoolivat inimest tee

Üsna sarnane mõttekäik minu omale. Samamoodi võiks küsida, kas 14-15 aastased teavad, mis on armastus? Või kas väikelapsed võivad armastada (ei mõtle kohe perekonda)? See armastus on igaühel omamoodi, väikelaste armastus on ikka väga siiras.. 14-15 aastastel on see teistmoodi, vb esimene armumine, isegi kui nad armuvad mõnda kuulsasse näitlejasse, see on armumine, kus haiget ei saada. Seega armastus sõltub väga paljudest asjaoludest ju. Ja tal on erinevaid staadiume. Ma olen ka näinud kuidas vanapaarid jalutavad käest kinni, ma ei tea kaua nad on koos olnud, aga igaljuhul on nad väga armsad koos. Ma ei tahaks uskuda, et nad üksteist enam ei armasta.