EEVA naistekas

Kõik on läbi.. ma pole mitte kunagi niimoodi nutnud, kui seda praegu teen.. Täiesti mõttetu inimene.. Kui saaks aega tagasi kerida, teeks ma kõik risti vastupidi..

Kas jätsid ta ise maha siis? Mis otsutavaks sai? Ei muutnud ennast?

Küsisin, et miks ta üldse minuga koos on..Ta ütles, et ei tea..
Siis küsisin, et kas ma siis mingi teisejärguline, vastas ta, et ei oska sellele vastata, siis ütlesin, et ei kavatsegi mingi teine variant olla..Et öelgu ausalt.. Siis hakkas oma mulajuttu jälle ajama..
Ühesõnaga..Kui üks neiu oleks vanem natuke, kui ta praegu on, oleks ta juba ammu temaga koos...:'( Ma olin lihtsalt asendus.. Te ei kujuta ette, kuidas see haiget teeb !
Siis ütlesin talle, et ta mitte kunagi ei teeks kellegile nii, nagu ta mulle tegi..Ta ei saanud aru isegi, millega ta hakkama sai.. Ütlesin, et mõtle natuke, siis saad aru ja ta vastas rahumeeli - ma ei viitsi mõelda... Olgu õnnelik..

Sirli, sa oled tubli. Küll näed,et see on sulle veel parem, sa ei ole seda ära teeninud !

Nii vabastav tunne on kuidagi.. Ma tean, et tegin õigesti.. Ma kahetsen ainult seda, et need 5 kuud temaga olin.. Sest need läksid täiesti tühja..

Pole mõtet taga nutta midagi, mida pole tegelikult olnudki.
Sellised inimesed lihtsalt ei muutu.. Kavatsen üle olla sellest ja tunda ennast hästi, et sain lahti.. Pisarad lihtsalt voolavad...

Mõtle parem positiivselt, sa oled vaba, su kuklal ei istu enam mingi nõme mõtetu tossike, kes ei oska inimesest hoolida ja teda armastada. Loodan, et kohtud kellegagi, kes sind austab, armastab ja sinu eest hoolitseb!

Tahaksin teada,kas on mõtet seda tüüpi tagasi püüda. Asi on sellest,et ta sai kahe tüübiga kokku ja muidugi olin mina see jututeema ja nende arvates olen mina suht lõdva püksikummiga ja räme flirtija. Ja siis ta suht viskas mulle selle näkku ja isegi öelnud mis ma teind olin. Ühesõnaga kogu teema oli enne seda kui ma teda üldse ei tundnud. Ta üldse ei usalda mind ega usu. Praegu ta eirab mind jõhkralt.
Ma nädala ajaga üritan ta endaga suhtlema panna,aga kui ei õnnestu lasen tal minna. Kuna tean,et ta varem või hiljem tuleb mu juurde tagasi.

Kui vana sinu noormees on? Kui vana oled sa ise? Minule tundub, et ta hoiab sinust kinni. Te peaksite rohkem aega saama koos veeta. Ja saan aru sinu jutu järgi, et noormehel pole aega. Kahe inimese (paari) vahel peaks olema side, mida saab tekitada või suuremaks luua, aga seda vesteldes, koos liikudes jne. Mulle tundub, et sul ei ole see täisväärtuslik suhe. Ja siis inimesed hakkavadki lahkuminekust rääkima ja kui teine pool näitab, et tema ei ole mitte mingil juhul sellega nõus, siis sinu süda ehk sulab. Suvel ei ole kooli ja peaks olema rohkem aega koos veeta. Vaata siis, mis sulle öeldakse. Mina arvan, et suhe peaks olema piisavalt võrdväärne ja poisse/mehi on jalaga segada, ainult vali. Ära lase endale pähe istuda.

Ohh. Mina kirjutan pika teksti maha ja tuleb välja, et oled nüüdseks vaba. Aja möödudes kohtad teisigi noormehi ja seekord võttes õppust oma eksist, saad valida just selle, kes sulle sobiks.

Ta on 24 ja mina olen 21. Kusjuures ta ütleski mulle,et sõbra teemat ta minuga ajama ei hakka,et ta tahab mind ainult endale.
Vahepeal oli meil tüli,et ma tundsin end nagu ma oleks tema tühjade tundide ajaviide,aga ise sai pahakseks kui mina temale tähelepane ei pöörand. Ta on nii armukade mu teiste tuttavate ja sõprade peale eriti vastas sugupoole peale. Meil on ennegi tülisi olnud ja vahepeal me kuu aega ei suhelnud,aga ikkagi leppisime ära. Mis tähtsust on sellele mis ma tegin siis kui ma teda üldse ei tundnud,aga tema laseb end sellest nii häirida. Ja isegi kui ma talle ütlen,et ma pole seda teind ta ikkagi ei usu mind. Igasugune usaldus ja uskumine minu vastu puudub,nii me tõesti ei jõua mitte kusagile. Enne hakaku mind usaldama. Ma 7 päeva üritan ta endaga suhtlema panna ja kui ei õnnestu jätan ta siis rahule.

Pole nüüd mõnda aega foorumit külastanud..
4 päeva pärast meie lahkuminekut saatis ta mulle sõnumi, et armastab mind.. Selle peale siis ütlesin talle, et ärgu ta parem valetagu, mille peale tuli jutt, et "Ega enne ei saa inimene aru, kui on teisest ilma jäänud." Ja siis veidike rääkisime veel ja võtsin asja kaine mõistusega. Ta hakkas vabandama ja ütles mulle sellise lause veel " Kui oled kõrvetada saanud, ega siis enam ei tahagi ja hakkad asju teistmoodi võtma." Kuna ma läksin ära mõneks ajaks(6 nädalaks) siis ta küsis, et kui tagasi tulen, kas olen nõus uuesti proovima. Selle peale siis ütlesin, et eks siis kui tagasi tulen, siis näeme. Minu äraoleku ajal suhtlesime aktiivselt msni ja sõnumite teel. Kõik oligi nagu ideaalne. Ja pärast veel mõne inimesega rääkides, sain teada ka seda, et terve minu äraoleku aja oli ta olnud vägagi korralik, mis pidi tema puhul tõesti suur asi olema.. Ja et kui tema juba selliseid asju ütleb, siis juu midagi peab olema ka. Nüüd ma nagu natukene hoian eemale temast ja ootan temast seda, et oleks tema kord nagu see aktiivsem pool olla. Vahepeal tundub nagu kõik korras jälle ja siis paneb ennast uuesti lukku. Ei mina teda mõista. Asi on minu jaoks vägagi segadust tekitav. Nii palju võin öelda, et kokku me pole läinud(veel??), küll aga räägime ja suhtleme nagu paar.. Endiselt vaevan oma pead temaga.

Mul oli kord ka üks selline suhe, et mees minu jaoks ei leidnud aega, koguaeg olid tal muud tegemised. Nägime ka suht harva, aga koos oldud hetked olid samas üli õnnelikud. Millegipärast ei suhtlenud ta minuga vabalt ja see tõenäoliselt tekitaski meie suhtele probleemi. Ükskord lihtsalt läksin nii vihale, et jälle teda ei näe ja saatsin talle vihase smsi ja see meie suhtele saigi saatuslikuks. Olin muidugi ääretult kurb ja võttis aega kuni sellest üle sain. Me suhtleme ikka mitte küll nii tihti, aga kui räägime siis saame vabalt rääkida. Ei tea miks me siis seda suhte ajal teha ei saanud. Ise oleme tunnistanud üksteisele, et oleks pidaud rohkem proovima, kuid mina arvan, et sõbrana sobime rohkem.
Aga sulle soovitan ma seda, et rääkige tõsiselt kui ta oma käitumiste ei muuda siis ei ole väga mõtet hoida seda suhet. valus on kindlasti, aga kaua see nagunii ei pruugi kesta ja hiljem on veel valusam lahku minna:(

Sirli, ma oleks nagu iseendast lugenud praegu, kuid nelja kuu asemel on see asi meil kestnud natuke vähem, kui kuu aega ja esimese paari päevaga hakkas kutt juba niimoodi käituma, nagu sinu oma. Lugesin selle teema otsast lõpuni veel läbi ja nüüd mõtlengi, mida selle asjaga edasi teha.