EEVA naistekas

Ei alga.


Bonstate- mul on kusjuures sama teema ka meil oli nn paus.. ja see kestis vaid nädalakese või nii.. njah. Ka mul on selline tunne et noh me oleme võõrad nagu temaga, kuigi ta on mulle ülikallis ja armastan teda. küll see on raske. :/

Mina oma eksiga ei suhtle üldse. Me käisime umbes 2 nädalat, mille sees ta ütles et armastab mind, ja siis, lihtsalt ilma põhjuseta jättis mu maha. (ja selle peale, et mina sain haiget ta imestas. kui ma talle ütlesin, et ise ta ütles et ta armastab mind, vastas ta et " ega armastus mingi eluaeg ei kesta ju")See oli mu esimene korralik, kuigi lühike, suhe, ma ei kahetse seda( kohati oli hea mälestus(ed)), aga enam ma ei suudaks sellise poisiga käia. Ma sain pärast teada, et ta sebis mu sõbrannat ka, kui mind toas polnud. Sellisega ei tahaksi sõber olla.
Teise eksiga, ma suhtlen vahepeal. Mingid erilised sõbrad ei ole, aga ei vihka ka üksteist.

Ma jätsin oma poisi maha msnis. Aga meil oli kaugsuhe ja ma ei tahtnud veel nädalaid oodata ja teeselda, et mul on suured tunded ta vastu. Kadusid ära, kuna me nägime üksteist umbes kord või heal juhul kaks korda kuus.
Sõbrad oleme ikka, aga väga palju ei suhtle.

Ta hakkas vältima mind ja ei suhelnud minuga üldse. Ei helistanud, messinud ega polnud enam üldse internetis. Kui kirju saatsin talle ratesse, siis ei vastanud nendele. Ainult siis vastas, kui ma küsisin, et kas me vahel on kõik läbi. Siis vastas, et on jah ning isegi sellele kirjale ei vastanud ta, kus ma küsisin lahkumineku põhjuseid. Aga hiljem kuulsin ta sõbra käest, kes on ka mulle väga hea sõber, et tema sõbrad ei arvanud minust hästi ja ta lasi end sõprade arvamusest mõjutada. Vot see oli valus löök mulle! Siiamaani olen sellepärast rööpast väljas, kuigi juhtum oli veebruaris!

Tal polnud minu jaoks aega üldse, väitis pidevalt, et teeb tööd ja on koosolekutel, aga tihti olid koosolekud sõprade/tuttavatega väljas söömine. Minu kõnedele ei vastatud ja tagasi ei helistatud. Passisin kodus nagu kana ( me ei elanud koos ). Tema juures me eriti olla ei saanud ja samuti minu juures, suhe jäi pigem väljaspoole kodu. Ühel hetkel lihtsalt lasin uue sõpruskonna ligi ja siis ei käinud ma mehele enam pinda. Käisin uute sõpradega ringi ja see hakkas teda häirima: Mismõttes, sa enam ei pommita ja ei oota mind ja oled tegevust leidnud. Lõpuks jätsin ta maha. See oli ta enda põhjustatud. Alguses suhtlesime natuke, nüüdseks ta ei taha minuga üldse suhelda, väidab et tegin niiiii haiget talle, kuigi mina 1.5 a passisin ja nutsin koguaeg ( enne seda oli mingi aeg okei kõik ). Mina olen täiesti rahul, et me enam koos pole, aga kahju et üldse ei suhtle enam.

Väga rumal vabandus!

Aga mida arvate, kui lasta pereliikmetel end mõjutada? On see sama rumal, kui sõprade mõjutus?

Mõjutada lasta on nii või naa halb, aga see oleneb suuresti ka käesolevast suhtest, sest vb ongi inimene pätt ja kaabakas ja siis oleks tõesti hea oma sõpru/peret kuulata,aga vb ei ole pätt ja kaabakas - siis on teisipidi jälle halb, kui kuulad

Ennast mõjutada lasta ei tohiks, kuid kõrvaltvaataja arvamuse kuulamine on siiski oluline. Öeldakse ju, et armastus käib silmaklappidega. Üldjuhul on ju nii, et vanemad ja sõbrad ei taha halba, seega ei tõsta nad ju tühjast-tähjast tüli ka. Seda siis üldjuhul. Seega, kui vanematele/sõpradele see partner tõsiselt vastumeelne, siis sellel peab ka mingi põhjus olema. Tark oleks need põhjused ära kuulata. Samas peab ka arvestama, et mõni ongi selline rongaema, et tema pojale pole ükski naine piisavalt hea. Sel juhul peaks arvestama, kui palju vanem ikka päriselt seda partnerit teab ja tunneb. Ühesõnaga tegema vahet, millal keegi lihtsalt haugub tühja ja millal ka mingi tõepõhi all on. Seega see oleneb konkreetsest suhtest ja inimestest.

Tiiuke võttis täielikult sõnad suust.
Kahjuks või õnneks on läinud nii, et ma väga ei suhtle enda eksidega. Kui kohtan, siis saab võib olla ainult Tsau öeldud, kuid see ka kõik. Tülis pole kellegagi, aga ei suhtle kah.

pole suhelnd mõndadega vist 2-hega olen suhelnd aga muidu teistega pole suhelnd ja ei ole tahtmist kah suhelda :d

Ta sõbrad tundsid mind sellistest aegadest kus ma olin 10-12 ja siis olin ma üks paras tulehark ja mulle meeldis igasugu lollusi teha. Aga nüüd olen ma hoopis teine inimene, aga ta sõbrad ei suuda seda uskuda!