EEVA naistekas

Huvitav oleks teada, millised on olnud teie lahkuminekud. Kas olete oma endisega ikka sõbrad või ei suhtle te enam üldse?

...

Suur südamesõber pole aga ikka suhtleme, kui kokku trehvame.

Kahjuks mitte... Mina oleksin valmis suhtlema, aga kumbki mu exidest kahjuks mitte

tunded kadusid lihtsalt ära..
praegu oleme ikka VÄGA head sõbrad..me käime nädalavahetusteti koos väljas ja vahel tuletame koos vanuaegu meelde ja naerame

lahkuminek oli iseenesest raske, aga nüüd suhtleks kll, kui ainult Musi lubaks :oops:

Minu suhted on vist kõik olnud sellised, et ma ei teadnudki tegelt, millised need poisid tegelikult olid....preagu tagantjärgi mõeldes (kui roosad prillid on eest võetud) mõtlen, et mis ma neis nägin. Tegelt on ikka nii ka, et pubeka eas oli selline poiss, kes armastas ja siis 3 päeva pärast jättis mu maha. Siis üks poiss pidas petmist loomulikuks (mida sellisega teha?) ja siis üks jättis mu niimoodi maha, et saatis ebamäärase smsi ja rohkem ei võtnud mu kõnesid vastu...kirjadele ei vastanud...smsidele ei vastanud. Pole siiani teada saand, mis juhtus. Praegune poiss ei tahagi, et ma nendega suhteks...teab, et nad tegid mulle päris palju haiget...

Lahkuminek oli nagu ikka, suurte pisarate ja valuga Ülesaamine võttis aega 3a, kuigi elasin juba teise noormehega koos. Endisega suhtleme ikka aeg ajalt ja kokku saame ka, alati on, millest rääkida

minu viimane lahkuminek oli päris jõhker... kõik oli meie vahel nagu hästi, kuni mees läks komandeeringusse (enda sõnul). ja siis mingi aeg helistas et on hoopis oma ex naise juures, et meie vahel on kõik läbi ja et tuleb mingi aeg oma asjade järgi. telefoni teel maha jätmine on minu arust väga jõhker... põhjenduseks tõi mees et olin talle liiga kalliks saanud, tema aga ei taha endale kedagi nii lähedale lasta sest kardab haiget saada...??? teised lahkuminekud on mul olnud rahulikud, lihtsalt lahku kasvamised ja nende inimestega saan normaalseltläbi kuigi erilised sõbrad ei ole...

[quote]minu viimane lahkuminek oli päris jõhker... kõik oli meie vahel nagu hästi, kuni mees läks komandeeringusse (enda sõnul). ja siis mingi aeg helistas et on hoopis oma ex naise juures, et meie vahel on kõik läbi ja et tuleb mingi aeg oma asjade ...[/[br] see, mis puudutab seda põhjendust, et ei taha kedagi endale nii lähedale lasta on ikka megasuur ja jõhker vale.(kohutav lihtsalt) isegi jõhkram kui telefonitsi maha jätmine.
endal oli peaaegu samasugune lahkuminek(sama tobe põhjendus) me elame teineteisest liiga kaugel aga ma armastan ja hoolin sinust nii väga.. sulaselge vale..kui armastatakse siis ei minda mingi vahemaa pärast lahku.kuna praegu on mul poissõber sama kaugelt(kuigi see pole mingi vahemaa) ja mingi vahemaa küll meie suhet ei riku.

hästi on läinud..siiani kõigiga suhtlen(ja mu poiss ka)..head sõbrad on vanadest exidest saanud.

Siiani peaaegu hästi.Mul ka vanadest ex-idest saand head sõbrad.Suhtlen kõigiga.

Viimane lahkuminek läks kuidagi hästi, me ei suhelnud enam eriti ja siis..kasvasime lahku, ühesõnaga. Ma sain aru, et ta pole mulle see, keda ma vajaks, ego oli parasjagu kõrge ja selline, lits mees kabistab igat ettejuhtuvat, kellel sellist vaja? Seega, hetkel olen vaba ja naudin seda. Aga iga kell võib ju uus romanss alata

ei suhtle ühegi exiga välja arvatud viimasega.........see lahkuminek oli ikka väga jube aga kahjuks me oleme kohustatud üksteist nägema(poja pärast)

Mina kah oma endistega saan normaalselt läbi, 2 neist on isegi heaks sõbraks saanud, kuigi ei suhtle eriti tihti.

Ei suhtle ja ei taha ka :oops:

Minu meelest pole küll mõtet riiuga lahku minna, siis võib ka edaspidi ju keerulisi olukordi ette tulla.

Vaevalt, et enam kohtume. Elame eri linnades

on 2 suhet eelnevalt olnud, mõlemad kestsid 1,5 aastat.
Esimene suhe lõppes kuna olin selle alguses väga noor, ja mida aeg edasi, seda rohkem mõistsin et ta on vale inimene..peale lahkuminekut pole teda enam kunagi näinud!
Teine suhe lõppes mehe hullu armukadeduse pärast, ja ma poleks suutnud teda maha jätta, kui poleks tekkind vahepeal teemat praeguse kalliga... aga exiga suhtlen siiani.

minul oli ka väga vastik lahkuminek, ühel hetkel keeras kutil ikka väga vindi üle, ma ei saanudki teada,mis juhtus. igatahes nüüd sebib ta mingisuguse "madratsiga",kellest pool küla on üle käinud ja omavahel me enam ei suhtle üldse tegelikult on kahju,aga saan aru,et ma ei tundnud seda inimest ikka üldse, mis sellest ,et me väga kaua koos olime. aga olen avastanud, et vaba ja vallatu elu on ka ikka väga palju väärt