EEVA naistekas

Küsimus siis pealkirjas.

Ma olin väga üllatunud, kui lugesin, et Brits1 on 6 aastat oma mehega koos olnud. Sa tundud nii noor Seega tahaks teada, mis värk on On see teatav käitumine (arvestamine, sallivus teise vigade suhtes) või hoopis hingesugulus?

Mina tüdinen kiireti ära,kuidas te suudate mitu aastat ühe inimesega olla??? Ootan ka nippe/saladusi.

Kui leiad õige inimese siis ei tüdine temast ära Minul oma musiga täitub varsti kolm aastat. Muidugi tuleb arvestada teise inimesega, tuleb leida kompromisse teatud asjades, tuleb usaldada jne jne. Kui iga väiksema asja pärast hakkad vinguma ja otsid partneris vigu, mis ei meeldi, siis ei kestagi see suhe kaua.

Kompromiss, usaldus, kannatlikkus, üksteise mõistmine ja soov olla koos. See peaks see põhiline olema. Aasta ja kaks kuud koos oldud...

Kui leiad inimese, kes sind ikka ja jälle üllatada suudab, siis vaevalt, et tüdined. Seda arvan mina. Muud retsepti öelda ei oska, pikim suhe olnud 3,5 aastat. Räägin ehk mõni aasta hiljem juba täpsemalt

Minu pikim suhe 7 kuud

Minu pikim suhe 7 kuud

Hiii topelt tuli

Nõustun arvatavasti enamusega mis siin teemas pakutakse (positiivset). Endal saab aasta täis ja minu arvates pole see veel alguski, nii palju on veel mida koos läbi elada, tunda, mõelda, teha...jne. Juba see teadmine tekitab minus tunde pidevalt edasi minna, sest inimene kellega seda kõige kogeda tahan on see õige! Ja mina talle. See on peamine. Kui tahate koos ise edasi minna.

Jah. tujudest peab üle olema.Vahest kui mul weenyweeny tuju on ( loe: vingun ) siis musi vahest ütleb et lõpeta selline käitumine muidu shallalaaa. Et olen õppust võtnud ja üritan üle olla sellest ei oskagi nagu öelda muud....kui inimesed sobivad siis nad ju jäävadki kokku

Minu moto (mida üks mu eks ütles mulle kui olime juba lahus): "Sa ei pea mitte teise vigadest mööda vaatama, vaid sa pead õppima neid armastama!"

Jah...eks ikka tuleb tülisi ja hetki mil peast käib läbi mõte "enam ei suuda", kuid et suhe püsiks, tulebki neist olukordadest välja tulla ja näha asja head külge. Tuleb osata probleemid välja rääkida ja need ka lahedada. Asjade enda sees hoidmine maksab pikemas pespektiivis kätte. Tõesti, ainult armastusest ei aita, kuid see on siiski kõige aluseks. Ma ei ole ehk kõige õigem inimene väga pikkadest suhetest rääkima, ent musiga oleme praeguseks koos olnud juba peaaegu et 2 aastat, mis minu silmis läheb kategooria "pikk suhe" alla.

jah, õige mõte. minu arvates on ka nii.
samas aga arvan, et õige inimesega seda mõtet küll ei teki, et enam ei suuda. ka tülitsedes mitte.
olen oma musiga varsti aasta koos olnud ja ka pole ilmselt õige rääkima pikast suhtes, olen veel noor ka, aga siiski läheb see minu mõistes "pika suhte" alla esialgu ja ilmselt saan ka alles aastate pärast rääkida, mis siis see saladus on. samas arvan, et konkreetset "saladust" polegi, lihtsalt peab olema see õige inimene ja sina talle ja siis muu on jube kuidagi nii iseenesest tulenev. noh, tööd tuleb selle nimel ka muidugi teha, kuid retsepti või saladust vast selle jaoks polegi muud kui see, et tuleb õige inimesega olla lihtsalt

Minu üks vanem tuttav, kellel 40 aastat mehega koos elatud ütles, et asi paljuti kompromissides. Ei tohi olla liialt isekas. Ning ütles, et loomulikult on kordi, kus tunne, et lööks käega, kuid sellel hetkel tuleb teisele ka mõelda. Selline sujuv koostöö peab olema.
Kahjuks kaotas ta oma abikaasa hiljuti

minul täitub kohe kaks aastat kooselu ja me teame et see kestab veel. Tuleb leida lihtsalt õige inimene. Siis ei peagi pingutama suhte püsimajäämise nimel. Kõik tuleb iseenesest. Minujaoks on ta tõesti kõige kõige tähtsam. igas suhtes on tõuse ja mõõnu aga rääkimine aitab. Usaldus on väga väga tähtis

Aga mida siin on mõeldud pika suhte all? Mõne jaoks on pool aastat kestnud suhe pikk. Isiklikult arvan, et siin teemas võiksid rääkida inimesed, kes üle 5 a koos olnud. Siis juba ühtteist läbi elatud ja kindlad suhtenipid teada. Loomulikult loeb palju inimesest, kuid vahel vaja siiski ka selle nimel pingutada, kuna ka õige inimesega võivad konfliktid tekkida.

Mis te aga arvate sellest, kui suhtest on suurem kirg kadunud ja ainus asi, mida jagatakse on voodi ja ehk muud tarbeesemed ja lahku ei minda, kuna elu juba koos loodud. Kas nii on mõtet edasi vegeteerida?

Sai hiljuti 25.02 kolm aastat . Minu Armastus  - Kannatlikkus, Usaldus, aus, hoolivus ning Sina ise ! Minu noormehel on olnud palju suhteid erinevate naistega ( 2 - 6 kuud ) ning ei ole vedanud - naised teda alt vedanud ja Ta ise ka natukene süüdi. Ta ärritus kergelt ja paljud Tema extüdrukud ei ole sellega toime tulnud. Löönud käega ja minema läinud. Mul on hea meel, et leidsime Teineteist. Oleme koos õppinud ja nutnud koos pisaratega - tulemus käes, Ei taha, et Meie suhe nii pea lõppeks ! Ja vahest, kui peaks saama tigedaks, suudan Ta kohe maha rahustatud ning Ta Mulle ka öelnud, et olen ainuke, kes suudab Teda sellisena võtta nagu Ta on. Oleme Õnnelikud ning soovin ka Teile jõudu ning jaksu armastuses ! : )

Ma olin ka ühe tüübiga 3,5 aastat koos ja me tutvusime, kui ma olin alles 15 saamas! Aga see ei toiminud.

Nüüd ma olen aru saanud, et teineteist tuleb võtta iseseisva inimesena, teda austada kui sõpra. Ehk siis mitte ei olda koos olemise pärast, vaid saadakse aru, et inimene peab olema võimeline üksinda ka hakkama saama.. ehk siis kaks pead on ikka kaks pead, mitte üks. On abiks, kui suudetakse teineteist üllatada, alati on millestki uuest-huvitavast rääkida ja koos midagi teha. Nii ei tüdine mitte kunagi ära. Ausus, ühised huvid, teineteisele vabaduse jätmine jne.. loomulikult tuleb aeg-ajalt kompromisse teha ja vingumisel-tujutsemisel on null mõtet.

Aga vastus Angelina küsimusele: kui suurem kirg on kadunud, siis on kaks võimalust - see kas tuleb tagasi või ei tule. Kui tunned, et miski enam ei tõmba ja tahaks midagi muud huvitavat, siis pole jah eriti mõtet koos olla. Ses mõttes, et koos olemiseks võiks mingi vaimne põhjus ka olla (kasvõi see, et koos on hea). Muidugi kui mingi 60selt ei viitsi enam meest või naist otsida, siis on vist jah mugav niisama vegeteerida ja oma asjadega tegeleda

Ma arvan, et pika suhte saladust ei ole olemas ja kes arvab, et on, siis võtku teatavaks, et see on müüt. Loomulikult ilus müüt, eks igaüks arvab, et selleks peab olema see "eriline". Kindlasti on tähtis ka see, et inimesega oleks hea klapp aga pika suhte eelduseks on selle jaoks sobivad inimesed. Mõned inimesed lihtsalt ei sobi pikaajaliseks suhteks. Kõik oleneb sellest, mida suhtes oodatakse. Tänapäeva tarbivas maailmas on inimesed järjest rohkem ainult puhtad materjalistid. Lääne-Euroopas on seda selgesti näha.



Ma ei ole Lugenud teisi kommentaare siin aga kirg ja armastus on kaks eri asja. Kirg saab muidugi varem või hiljem otsa aga küsimus ongi selles, mida suhtest oodatakse. Ühe naisterahvaga, kes on 32 aastane sai armastusest pikalt räägitud ja tema imestas, et kuidas on võimalik armastada kedagi, kui ei ole kirge, et kirg on ikka kõige esmatähtsam asi aga kahju, et see lõppeb ja pm ta siiani otsib inimest, kellega see kirg kunagi ei lõppeks. Aga siis jälle nutab, et juba 32 ja ei ole veel lapsi aga tahaks leida seda elu armastust. Ma ei hakka sellisele otse välja mõtlema, mis mõtlen aga sellise mõtteviisiga ta jääbki üksikuks. Kirg ja armastus on kaks eri asja aga nagu ma ütlesin, kõik inimesed ei sobigi pikaks suhtes. See nõuab rohkem pühendumist, kui meie tänapäeva lääne ühiskonnas ära hellitatud noored suutelised on. Kõik oleneb ajast, ruumist ja isiksusest.

oh, mu tekstis mõned tobedad vead, kahjuks aega ei ole üle lugeda.