EEVA naistekas

Probleem on mu emas ja kasuisas. asi sis selles,et mu ema ja kasuisa on koos elanud neli aastat,sama kaua on elanud mu vend nende juures. mina elan isa juures hoopis teises eesti otsas ja siiamaani nägin ema vaid heal juhul kaks korda aastas. Suvel siiski olen olnud koguaeg ema juures,nii ka need viimased kolm kuud & ema küsis , et kas ma tahaksin tema juurde kolida päriseks. mina olin nõus ja samamoodi oli ka nõus ka ema mees. kuid nüüd paar päeva tagasi läksid nad omavahel tülli & sis ema mees läks suvilasse oma ema juurde. neil oli probleeme jube palju : oma kaks pisikest last,mu vend, sis raha ja kõik võimalikud asjad ja nad ei olnud omavahel juba nädal aega rääkinud. mina ei olnud varem jutuks absoluutselt tulnud, minu teada ei olnud probleeme olnud minuga. kuid ükskord ta tuli etteteatamata koju tagasi (me olime emaga just õues) , ja sis astus meie juurde ja karjus mulle & emale, et tema ei ole nõus sellega , et mina siia ema juurde kolin ja mingi pubekas ei tule teda kodust välja viskama. me olime emaga keeletud,ausalt, ja sis oli kasuisa läinud jälle. ema küll ütles,et tegelikult ei olnud minus probleem ja ta lihtsalt tahtis midagi, mille taha pugeda,et ta ego kannatada ei saaks,aga ma tunnen ennast nii meeletult süüdi,et mina olen põhjus,et nad omavahel ei räägi ja tülis on. aga samas,ma ei tea,kas mul on põhjust ennast süüdi tunda ? või äkki ma ei peaks sis ema juurde kolima,kui see nii palju probleeme tekitab.... ma loodan,et aitate mul asja natuke teise pilguga vaadata,sest ma olen juba terve see aeg,kui me ema ja kolme vennaga siin oleme olnud,ainult selle peale mõelnud,et ma olen süüdi selles ja et mis õigus on minul sis siia elama tulla, kui see ema perekonna lõhki ajab....

Sina ei ole teiste inimeste probleemides süüdi. Sina olid oma ema perekonnas veel palju enne kui see mees üldse lagedale ilmus. Ja see mees pidi sellega ka arvestama, et su emal eelmisest kooselust lapsed on. Ta otsib lihtsalt ettekäändeid, et oma suhtlemisprobleemides kedagi teist saaks süüdistada.

Kle sina ei ole milleski süüdi,sinu kasuisa on. Paljud mehed on sellised ,et kui nad võtavad naise omale koos lastega eelmsest abielust siis nad mõtlevad alguses ,et küll hakkan neid armastama nagu oma lapsi vms. Siis kui sellele hakkajale kasuisale saab teatavaks ,et lapsed suhtlevad ka oma päris isaga siis ei salli nad neid lapsi enam ja iga tüli põhjuseks toovad need lapsed.Nad ise küll ei tunnista seda,aga kui nende endi lastega kuskil nii käitutakse kunagi siis alles vb.. Tavaliselt kui sünnib kasuisal ja emal omakorda laps siis saab alles tunda seda mitte sallivust.Näiteks võin tuua enda.Väiksele vennale ostetakse kõik uus ja ta saab isegi oma arvuti samas kui mul pole nt arvutit jne. Sina ei ole milleski süüdi, su kasuisa oli täiesti teadlik sellest ,et su emal on eelmisest abielust lapsed ja ta pidi sellega arvestama,et kui laps tahab oma ema juures elada siis ei saa tema selle vastu midagi teha.Sa peaksid küsima ehk kasuisa enda käest , mis on temal sinu vastu? Vaata , mida ta vastab ja kui vastabki ,et sa tulid teda siit majast välja sööma siis ütle talle et see on tema ette kujutlus ainult ja et ta oli täiesti teadlik sinust ja sinu kolimise võimalikkusest ema juurde kui ta su emaga ennast sidus.Peale selle , kui sa isaga elad , kas tema ei jää kurvaks ,kui sa tema juurest ära kolid?

Sina pole süüdi, et sinu kasuisal on mingi probleem !!! Mul on vanemad ka sellised, süüdistavad enda probleemides mind. Mul on veel pärisvanemad. Räägi emaga, kas su kasuisa elab veel teiega ??

Ema ja kasuisa ei arutanud asju omavahel läbi. Nemad on süüdi.

muide, kasuisal on omal laps,juba 23 aastane tütar,ja nad ei ole juba 10 aastat suhelnud omavahel.
kiksile veel : isa ei ole nagu kurb,sest et ta ütles,et ongi hea,kui ma näen oma ema rohkem kui kaks korda aastas.
allie : ema ütleb,et see kõik läheb VIST mööda,samas on see mees nii kange, et mine tea....
kasuisa pole mind muidu mitte kunagi sallind,sellest ajast saati,kui ta emaga suhtlema hakkas. aga vend elab mul juba neljas aasta nendega. aga samas mu vend on ALATI eluaeg olnud kõigi lemmik,samas omavahel ei saa me üldse läbi. ema ja isa ja kõik ütlevad mulel koguaeg,et ma olen isekas egoist,kes teistest ei hooli. niiet võta näpust nüüd.

ja äkki sellep polegi sallinud ,et sa oma isa juures elad? Mina soovitan ikka küsida ta käest mis on tal sinu vastu ja mida sa siis niiväga talle oled teinud? Muidugi võta ema oma kõrvale,sest äkki hakkab karjuma ja sul pole tuge ning sa ei saa kõike välja öelda v küsida.

No ju siis see tütar : 1)ei taha temaga suhelda millegipärast vb; 2)või siis läks sinu kasuisa sellest perest siis ära kui see tütar omaette elama kolis 3) või pole selle tütre ema veel omale uut meest saanud.

ise ta on öelnud,et ta ei salli mind,kuna ma olen egoist ja kellegi teise peale ei mõtle. mis siis,et ma seda ei ole

kuidas see egoism siis väljendub (küsi talt)? ja kui vana sa oled ,et sa saad üldse nii kodus teha ,et sind egoistiks saab pidada?

15 olen,saan 16 nüüd paari päeva pärast (seda ma ootan ! ) aga ma pidavat olema selline,keda ei huvita teiste arvamus ja kes elaks ainult endale ja kes heameelega tapaks kõik maha, kui võimalus oleks,et endal rohkem oleks kõike.... see tegi haiget , ausalt. ja ta arvab nii selleprst,et mina ütlesin ükskord emale, et see kasuisa ei ole mitte keegi,et minu elu üle otsustada. äkki ta on solvund sis ? aga ma ütlesin seda selleprst,et tema hakkas ajama,et mina ei tohi oma vanaemaga kokku saada,selleprst et ta ei ole ema poolt mul, vaid isapoolne vanaema...

Nagu näha ta ei saanud sind paika panna oma kodus vms. Ta tahtis sind "kamandada" nagu oma tütart ja öelda kellega sa võid kokku saada aga kellega mitte.See ,et ta ei lubanud sul saada oma lihase vanaemaga kokku on absurd ja kui ta isegi üritas su ellu kui "isa" tungida siis ikka väga vale külje alt ja ta ilmselt ei tunnista seda ealeski ning kuna sa talle ei allunud ka veel siis ta sai aru ,et ta siiski ei saa sind armastada kui oma tütart ja hakkab omale igasugu asju ette kujutama et sind välja sealt süüa (või läheb pigem ise). Minu kasuisa kujutab omale ette et ma panen kodus hirmsalt pidu nt suure kambaga. Miks kujutab? sest kui nad emaga maal on siis ma olen vahepeal üksi muusikat valjusti kuulanud (ausalt kohe, üksinda on hea!) ja altnaaber käis kitul ja rääkis gruppidest ja kasuisa sai sellise fantaasia siin,aga ema ei usu ealeski seda.Ma ei oska sulle muus tõesti soovitada kui ,et kui tahab ema juurde jääda (nii et ka emal oleks kasuisa) siis pead sellist asja taluma või elad isa juures õnnelikult edasi ja käid neil lihtsalt külas ja ei tee kasuisast välja.

jah, vaata asi ongi selles,et mina taluksin teda küll. ma ju ei pea temaga suhtlema,kui ma ei taha. aga see ongi just see,et sis ta hakkab emale näkku panema ja nii. isa naine on muide ülitore naine, niiet tuleb sis vist ikkagi jääda sinna,kus ma hetkel olen....

Kiiisu, kuidas siis lõpuks olukord su ema, kasuisa ja päris isaga on?

Nüüd ma elan ju ema juures,nagu sa tead,eks. Ja no praegu on enam-vähem okei, kasuisa ,tundub, on minuga ära harjunud juba. Kolm aastat veel,siis on kõik

Seda tean, mõtlesingi, et kuidas kasuisaga olukord on. Ma kusjuures ükspäev mõtlesin ka sellisele olukorrale, et kui meile tuleks siia mingi mees elama ja arvaks, et võib mind kamandada, siis ma ei tea.. Kindlasti ei salliks ta mind eriti, kuna ma olen siiski sellise mõtlemisega, et mingi võõras jorss (vabandust väljenduse pärast) ei tule minu kodus mulle mingeid reegleid peale panema või midagi siin määrama. Ma olen mitmelt poolt kuulnud jutte, et kellelgi tuli siis kasuisa perre elama ja hakkas kohe mingeid arvutikeelde peale panema ja õues käimise piiranguid jne. Kui mulle keegi varem selliseid piiranguid pole pannud, siis ma arvan, et mingi võõras mees pole ka minu jaoks mingi ütleja.

Ma ei suuda üldse ette kujutada sellist olukorda, et keegi võõras mees tuleb minu koju elama...Aga kui see juhtuks, siis üldjuhul ma harjun kergesti - mitte et mulle igasugused kell9koju-keelud meeldiks. Mu vanemad on õnneks vabameelsed.

Mina sammuti ei laseks endale pähe istuda. Kasuisa, kui normlaane on, siis võin läbi saada aga üldse uut inimest peres ei taluks ja veel vähem, kui käsutama hakkaks. Halloo, kes sa enda arust oled, VÕÕRAS! oleks esimene lause, mis mul sellise asja peale tuleks.

Mul on ka niiöelda kasuisa, kuigi pigem ikka ema mees, sest isa eest on mulle ikka oma isa. Siiski ajab mind väga närvi minu õe suhtumine, kes niiöelda kasuisasse siis kuidagi vaenulikult suhtub. Pealegi on see uus mees väga tagasihoidlik ja meid keelama ei hakka, pole nagu põhjustki, kõik oleme juba piisavalt vanad. Siiski kui inimesega ikka pidevalt koos elad ja tema sinu eluolule materiaalselt kaasa aitab, siis võiks tänulik olla. Ja ma arvan, et see uus inimene peres ei peaks lastekasvatamise koha pealt kõrvale jääma. Muidugi oma vanemad jäävad vanemateks, aga mingi sõnaõigus võiks olla. Ma ei mõtleks kunagi, et minu vanemate uus kaaslane on mulle võõras, pelgalt juba see staatus teeb temast pere. See mõte mitte teema autorile, vaid rohkem üldiselt. Sageli teevad pubekad sellele uuele pereliikmele liiga, teadmata et tema aitab nende heaolule ehk rohkem kaasa kui õige vanem. Muidugi juhul kui tegu on normaalse inimesega, äärmuslikud olukorrad jäävad hetkel kõrvale.

Meil siin on just tegu äärmusliku olukorraga. Mees on ikka tõeline jäär - ajab aga oma joru, lambist hakkab mingeid tülisid tekitama. Mind on ta õnneks rahule jätnud, ilmselt vist on täiesti ära harjunud, saan temaga nüüd juba normaalselt läbi. Emast on kahju ainult, tihti taban end tallegi ütlemast, et kuidas kurat ta jaksab... Aga see on tema valik. Lastest on ainult kahju, sest mina saan siit sõjatsoonist varsti ära, nemad aga mitte...