Mina ise olen sündinud veeloom
Mind ei hoia veekogu juures ujuma minekust mitte miski eemal, samas ma sellist klassikalist ujumist veekogudes enamasti ei harrasta (trenni mõttes siis, see ikka basseinis ja talvel), pigem sulistan niisama (natuke ikka ujun ka, aga see siis ikkagi ühest kohast teise saamiseks vees) ja teen muud ägedat (kukerpalle, kätelseisu pallikulli vees jm). Veekogudest eelistan kindlasi merd, ma armastan laineid! Nendega on lihtsalt vees palju põnevam, eriti augusti lõpus kui põlvini vees võib laine vabalt üle pea lüüa. Eriti meeldib end laine sees kaldapoole libistada, see siis käib nii, et peab hüppama laine sisse täpselt laine murdumise hetkel, ja siis jääb laine sisse 20-30m "lõksu" kalda poole libisema - ei saa hingata ega liigutada, kuuleb vaid vee kohisemist ja tunneb edasiliikumist, vot see on parim asi üldse! Rannas käin alati pigem ujumas, sihtotstarbeliselt päevitamas pole kunagi käinud, kuigi suvilas peaaegu elan koguaeg rannas. Mängin seal vollet, ehitan tädipojaga pläsalossi, mängin petanki, jooksen mööda randa või muud, niisama maas lamamiseks pole mul püsivust, aja raiskamisena tundub, kui üldse pikali heidan, siis jäängi sinna väsimusest magama. Temperatuuri ja rannavalve lippe ei järgi kunagi vist ja samuti ei järgi kuude järgi (Mõni mu tuttav ütleb nt, et enne juulit ujuma ei lähe).
Jõed ja järved ei meeldi väga sellepärast, et seal sellised minu jaoks ebameeldivad vetiked, meres on enamasti ainult kas adru või siis need rohelised "juuksed", aga siseveekogudes sellised, mis jalgade käte ümber kinni keerduvad - fuhh
Sel aastal käisin esimest korda ujumas mai lõpupoole.
Ja veel ei meeldi mulle kivised ja rahvarohked mererannad. Kivised just seetõttu, et lisaks pisikestele kivikestele põhjas, ei tea kunagi, millal võib põlve vastu mõnda suurt veealust kamakat ära lüüa. Pärnut ei kannata ülerahvastatuse tõttu üldse. Õnneks mul suvilas ilus suhteliselt väherahvaline liivarand