EEVA naistekas

Millal on teie arvates õige aeg seksima hakata? No ma mõtlen et kui pikalt suhe enne kestma peaks? Ja kui kaua te olite tolle kutiga enne suhtes olnud kui süütuse kaotasite?

Sellele ei saa üheselt vastata.
Mõni kaotab süütuse lõbi ja proovimise pärast, mõni armastusest. Kahetsus võib pärast olla mõlemal juhul kuid ei pruugi. Kui sa kahtled ennem siis sa ei ole valmis. Valmis oled kui sa ei tee seda, mitte poisi ega kellegi teise mõjutusel vaid enda soovist.
Muidugi peab olema ennem teadmisi rasestumisvastastest vahenditest, suguaigustest jne.
Soovitan lugeda <a href="www.amor.ee" target="_blank">www.amor.ee</a> Seal on palju infot ja selleteemalisi küsimusi ja ka foorumit soovitan külastada Seal on palju asjalikum foorum kui nt delfis.

Esimest vahekorda ei soovitaks esimese ettejuhtuva poisiga kellesse ära armud. Ning usun, et 3 kuud võiks ennem koos olla. Kuid see on igaühe enda asi. Lihtsalt, endal on pärast parem tunne, kui tead, et poiss kellega esimest korda olid ka armastas sind, mitte ei kasutanud sind ära.
Arvesta, et see poiss, keda sa praegu armastad ei pruugi jääda sul viimaseks armastuseks. Kui kaotad temale süütuse siis ole kindel, et kahetsema ei peaks. Peaasi, et sel hetkel mõlemad armastasite üksteist ja tundsite, et see tegu oli õige.

Muidugi poiss peaks teadma, et oled süütu. Siis ta oskab rohkem sinuga arvestada ning teha kogu asja mugavamaks ja sinuga õrnemalt käituda. Poleks ju tore pärast esimest korda meenutada kui midagi halba. Vaid olgu eriline.

Praegu ei oska rohkem midagi lisada ja loodan, et natukenegi see tekst aitas

Kõige õigem aeg on siis, kui oled võimeline tagajärgede eest vastutama ja sama peaks kehtima ka partneri kohta.

Ise olin oma kutiga 3 kuud koos olnud (nüüd oleme juba 3 aastat) ja ütlen ausalt - see tunne, millal võiks, tuleb ise.

Ma olen ise alles 14, aga armastan oma poissi palju. Tõesti armastan ja ta on minust vanem ja kardan, et ta ei jää ju alatiseks ootama. Ma ei tea millal tõepoolest valmis olen ju, kuid ise olen kindel, et 14 oleks vara, aga ma märtsis juba 15 aastat vana.

[quote]Ma olen ise alles 14, aga armastan oma poissi palju. Tõesti armastan ja ta on minust vanem ja kardan, et ta ei jää ju alatiseks ootama. Ma ei tea millal tõepoolest valmis olen ju, kuid ise olen kindel, et 14 oleks vara, aga ma märtsis juba 15 aa ..

Vanus ei mängigi olulist rolli.
Kui armastate julgete ka seksist rääkida. Küsi talt, kui väga ta sind armastab ja kas ta on valmis ootama ja kui kaua. Kui ei julge silmast silma küsida küsi msnis, aga soovitaksin silmast silma, on näha kui ruttu ta sellele vastab ja kui südamest.

[quote]

Vanus ei mängigi olulist rolli.
Kui armastate julgete ka seksist rääkida. Küsi talt, kui väga ta sind armastab ja kas ta on valmis ootama ja kui kaua. Kui ei julge silmast silma küsida küsi msnis, aga soovitaksin silmast silma, on näha k ...[/[br]
Ma ise olen mõelnud, et ei hakka küsima. Võib-olla ta ei taha ise ka veel. Ma ei tea kas ta on süütu või mitte ja me ei ole sel teemal kunagi rääkinud. Ausalt öeldes ma ei leia mingit vajadust ka. Kui ta midagi üritama hakkab küll me siis jõuame rääkida. Praegu ma naudin seda mis meil on ja ta tõesti ei ole praegu teinud mitte ühtegi liigutust seksi poole kui just katsumine, suudlemine, kallistamine või kaisus magamine seda ei näita.

Ma arvan ka, et eks sa ise tunned millal see õige aeg on :wink
Süütuse kaotamine oli minu puhul täiesti mõtetu, sest selleks oli väga vale mees aga eriti ei kahetse kah...on ju vaja nooruses sarved maha joosta
poiss, kellega ma kolm aastat koos olin, sellega ma jõudsin seksini alles siis kui olime 3 kuud koos olnud.
Aga praeguse musiga läksime voodisse kohe teisel kohtamisel ei kahetse midagi

Sama siin. Olen 16 ja tegin seda väga-väga vale mehega. Loomulikult tol hetkel mängisid ka muud asjad rolli, kuid siiski. Ma nüüd niii väga ka ei kahetse sest no ma ei tea, see süütus iseeenest pole ju midagi üli tähtsat, minu jaoks vähemalt mitte. Seks on seks

Õige aeg on siis, kui sa oled ise valmis ja ei kahtle absoluutselt.

[quote]Süütuse kaotamine oli minu puhul täiesti mõtetu, sest selleks oli väga vale mees aga eriti ei kahetse kah...on ju vaja nooruses sarved maha joosta



Sama siin. Olen 16 ja tegin seda väga-väga vale mehega. Loomulikult tol hetkel mäng ...[/[br]

Just! Seks on seks. Minu arust pole sel erilist vahet, millal.

sama arvamus

Ega jah, minu meelest tulekski suht varakult see asi ära proovida, et kui juba õigega siis läheb kõik ilusti, pole seda kartust vms

Appikene, inimesed on nii erinevad. Siin rohkem nagu innustatakse, et go-go roni juba voodisse, enamasti öeldakse ikka, et oota, sa oled alles 14 ju.

Ma nõustun ka selle väitega + samuti oleneb inimestest endist ka. Mina olin oma kallimaga (praegu rohkem kui 3 aastat koos oldud) esimest korda vahekorras, siis kui me olime umbes kaks kuud koos olnud, aga oma endise poisiga poleks ma küll sellise aja jooksul nii kaugele läinud.

PS. Siin on ka teema sellest, kui kiiresti keegi oma suhete jooksul seksini on jõudnud.

Minu esimene kord oli poisiga kui olime 4-5 kuud koos olnud ja seda valedel põhjustel. Kokku olime koos nädal või paar vähem kui aasta. Otseselt ei kahetse, aga midagi erilist meenutada sellest pole.
Praegust poissi teadsin üldse pool aastat, aga kui temaga voodisse läksin polnud me koos vaid hakkasime alles nädal hiljem käima ja praegu temaga väga õnnelikult koos.

Mõni on võibolla 13 aastaselt väga küps, nii seemiselt kui välimiselt. Ja on valmis selleks. See on nii suhteline ju.
Siis tuleb asjaga tutvust teha kui valmis ollakse, olgu kui vana tahes. Vastu tahtmist a`la mu sõbranna kaotas juba 14 aastaselt süütuse ja mina olen veel süütu, pole ka nagu mõtet
Tunned, et jah. Nüüd on õige aeg!
LOOMULIKULT tuleb valida ka õige partner selleks, mitte tegutseda täiesti suvalise inimesega, kellest mitte midagi ei tea...

Nii, minu jaoks selline väga isiklik teema, aga kuna ma tegelikult foorumis olen ju suhteliselt anonüümne, siis võin sellest rääkida ikkagi. Nimelt ma ikka põen veidi. Poiss ei käi mulle absoluutselt peale, aga samas tahaks ise ka astuda selle suure sammu. Siis muutub ju kõik, aga samas ma kardan veidi. No selliseid tüüpilisi asju, et äkki midagi läheb valesti jne. Ma arvan, et neid asju jään ma elu lõpuni kartma, sest ma kardan paljusid pisiasju, mis tegelikult ei mängi üldse suurt rolli.

õige aeg on siis kui mõlemad olete selleks valmis ja armastus on olemas!!!
Seks on siiski armastuse väljendamine ju

Mina ka suhteliselt kardan esimest korda, kuigi hetkel seda silmapiiril ei terenda, aga jah, jubedalt kardan, et kondoom läheb katki või väga valus on vms. Ma olen õudne põdeja alati, see on vahel lause naeruväärne, aga selline ma juba kord olen. Ja oi, kui mul ükskord see esimene kord tehtud on ja kui ka kõik õnneks läheb, siis NIIKUINII võtan ma igaks juhuks SOS-pille sisse ja teen 100 korda rasedustesti. Selline imelik olen.

Ja lisaksin veel niipalju, et ikka tuleks oodata seda õiget aega, mitte mõelda et &quot;Noh, võiks juba ära teha!&quot;. Selliste tüdrukute vastu mul respekt ikka täielikult puudub, kes juhuslikuga voodisse ronivad või peale vahekorda poisi maha jätavad. Samamoodi mulle sellised poisid absoluutselt ei meeldi! Igatahes, ma usun samamoodi sellesse, et kui tunned ja tead, et poiss ei veaks sind alt ega kasutaks ära ja sa ise tunned, et tahad seda teha, siis miks mitte. Aga kui sa ikkagi tunned, et midagi nagu kripeldaks sees või miski takistab sind seda tegemast, siis oota veel. Minujaoks on juba nt esimene suudlus väga tähtis, samal ajal, kui mõni teine kortsutaks sellise arvamuse peale kulmu. Seda enam siis seksiga: Esimene seks peab ikka olen õigel ajal õiges kohas ja et sa mitte midagi ei kahetseks!